Inimese uriini metaboloom ehk mida võib uriinist leida 
Toimetas Katrin Sak Alberta Ülikooli teadlased uurisid põhjalikult inimese uriini keemilist koostist. Töö võttis aega rohkem kui seitse aastat ja selles osales peaaegu 20 teadlast. Tulemusena näidati uriinis enam kui 3000 kemikaali ehk metaboliidi leidumist.   Uriin on oma olemuselt väga kompleksne kehavedelik. Eesmärgiga identifitseerida ja kvantifitseerida inimese uriiniproovis leiduvaid sadu ühendeid kasutati antud uuringus analüütilise keemia kõige kaasaegsemaid tehnikaid, sh tuumamagnetresonantsspektroskoopiat, gaaskomatograafiat, mass spektromeetriat ja kõrgrõhkvedelikkromatograafiat. Niisamuti vaadati läbi enam kui saja aasta jooksul avaldatud teaduslikud tööd inimese uriini kohta. Kogu see keemiline inventar koondati kokku uriini metaboloomi andmebaasi UMDB, sisaldades andmeid ühendite keemilise nimetuse, sünonüümide, kirjelduse, struktuuri, kontsentratsiooni ja haigusseoselisuse kohta.    Uriini keemiline koostis võiks pakkuda huvi nii arstidele, toitumis- kui ka keskkonnateadlastele, võimaldades olulist teavet mitte ainult inimese tervise vaid ka tema söömis- ja joomisharjumiste, ravimite tarbimise ja keskkonnamürkide kohta.  Uriini analüüsimine meditsiinilistel eesmärkidel ulatub tagasi juba enam kui kolme tuhande aasta tagusesse aega. Veel kuni hiliste 1800-ndate aastateni oli uriinianalüüsi värvi, maitse ja lõhna uurimine üks peamisi meetodeid haiguste diagnoosimisel. Ka tänapäeval viiakse läbi miljoneid uriini keemilisi teste, mis aitavad diagnoosida vastsündinute metaboolseid haigusi, diabeeti, põieinfektsioone, jälgida neerufunktsioone või avastada keelatud ainete kasutamist.   Enamik meditsiiniõpikuid toob uriini koostises välja vaid 50-100 kemikaali, tavalisemad uriinitestid mõõdavad vaid 6-7 ühendit. Laiendades seda tuntud ainete nimestikku 30-kordselt ja parandades tehnoloogilisi meetmeid nii, et saaksime samaaegselt määrata sadu uriinis leiduvaid ühendeid, võiksime meditsiinilisse testimisse tuua olulisi uuendusi. Antud uuring on eriti oluline just seetõttu, et võimaldab kiiret, odavat ja valutut analüüsi, mis ei eelda ei vere võtmist ega koe biopsiaid. Juba praegu on arenduses uriinil põhinevad diagnostilised testid nii soole- ja eesnäärmevähi, kõhuõõnehaiguste, haavandilise koliidi kui ka kopsupõletiku testimiseks.    Uuringu tulemused avaldati ajakirjas PLOS ONE.     Loe lisa: Human urine metabolome: what scientists can see in your urine? (Science Daily) 
