Saledate mikroobide sissetung hoiab kaalu kontrolli all
 Ülekaaluliste inimeste soolestikust pärinevate mikroobide tõttu rasvunud hiirte kaal stabiliseerub, kui lisaks kiudainete rikkamale toidule elavad nendega samas puuris tervislikus kaalus inimeste seedekulgla mikrobioomiga nakatanud kaaslased, mis pakub vihjeid ülekaalulisust vähendavate teraapiate loomiseks.   Iga inimese seedekulglas elab rohkem mikroobe ja baktereid, kui leidub terve keha peale inimrakke. Mikroskoopilised kaaslased mõjutavad kaudselt terve keha toimimist. Bakterid kaitsevad seda passiivselt kahjulike võõrliikide sissetungi eest ja aitavad samas lagundada mitmeid toitaineid. Samal ajal on leitud, et kõhnemapoolsete ja ülekaaluliste mikrobioom erineb oluliselt. Nii seostub kõrgem kehamassiindeks väiksema bakteriaalse mitmekesisuse ja teatud tüüpi bakterite märkimisväärse ülekaaluga. Põhjust ning tagajärge on paraku olnud raske teineteisest eristada.   Sammu edasi on suhetesse selguse toomisel astunud Jeffrey Gordoni töörühm. Gordoni laboratooriumis töötav Vanessa Ridaura värbas neli kaksikutepaari. Igast paarist üks oli tervislikus kaalus, mil teine langes ülekaaluga seonduvasse riskigruppi. Magistrant kogus nende roest mikrobioomi esindava näidise ja viis need puhta soolestikuga hiirte seedekulglasse. Sama rasvavaese toidulaua korral hakkasid tüsedamatelt pärineva mikrobioomiga hiired kaalus juurde võtma, mil teiste kaal jäi samaks. Lisaks suutsid viimased tärklist paremini lõhustada.   Järgmiseks pani töörühm erineva mikrobioomiga närilised elama samasse puuri. Hiired toituvad regulaarselt ka üksteise väljaheidetest. Viimane avab bakteritele võimaluse veel avastamata jahimaade koloniseerimiseks. Üllatuslikult leidis Ridaura, et saledate mikrobioomi moodustavad bakterid levisid küll tüsedate seedekulglasse, kuid vastupidist triivi ei esinenud. Peagi lakkasid ülekaalulised hiired juurde võtmast ning nende tervislik seisund paranes. Ühesuunalise triivi korral peaksid aga kõik loomad looduses saledamatele omase mikroflooraga olema.   Mõistatusse tõi selguse korduskatse, kus erinevate gruppide toidulaua tasakaal oli erinev. Sarnaselt esimesele eksperimendile lakkasid ülekaalulised hiired juurde võtmast, kui dieet oli rasvavaene ning juurikate ja puuviljade rikas. Seevastu rasvarikka ja kiudainete vaese toidusedeli korral nende rasvumine jätkus. Töörühm oletab, et taoline dieet takistas saledatel mikroobidel edasiseks invasiooniks sillapea loomist. Kõige edukamad sissetungijad olid esimesel juhul bakteroidid, kes keerukamaid süsivesinikke lõhuvad, ent teisel juhul oli nende nišš juba täidetud.   Seega rõhutavad tulemused töörühma hinnangul, et mikrobioom pole ülekaalulise ainus põhjus, vaid ainult üks võtmetähtsusega teguritest. Ebatervislik toidusedel võib kasulikemate mikroobide pealetungi takistada. Järgmise sammuna loodab Gordon kolleegidega leida viis, kuidas inimeste puhul elujõulist mikroobide kogukonda ühest seedekulglast ohutult teise toimetada. Kõik saledamate soolestikus elavad bakterid ei pruugi tingimata healoomulised olla.   Edu korral võiks see aga pakkuda ühte lahendust edasise rasvumise peatamiseks või antibiootikumidest kahjustada saanud mikrofloora taastamiseks. Ent isegi sellisel juhul peavad seda edu saavutamiseks täiendama ka muutused dieedis.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science. Toiemtas Jaan-Juhan Oidermaa 
