Ladee saadetakse Kuule
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA lähetab reedel Kuu suunas teele kaaslase eksosfääri uurima hakkava satelliidi Ladee, mis märgib ühtlasi agentuuri Kuu-keskse ajastu lõppu. Järgneval kümnendil panustab see vaid rahvusvahelise vaatlusjaamade võrgustiku rajamisse.   Kompaktauto mõõtu satelliidil kulub kaaslaseni jõudmiseks 30 päeva. Umbes kuu kestva seadmete töökorras olemise kontrollimise järel alustab see sada päeva kestvaid vaatlusi. Võrreldes Maa atmosfääriga on Kuud ümbritsev eksosfäär äärmiselt hõre.  Selle moodustavad molekulid on üksteisest enamiku ajast liialt kaugel, et need üksteist mõjutada saaksid. Sarnaseid tingimusi võib kohata enamikel väikestel Päikesesüsteemi kivistel kehadel nagu Merkuuril, suurematel asteroididel ja Kuiperi vöö objektidel ja mõningatel gaasihiidude ümber tiirlevatel kuudel. Õhuke eksosfäär ümbritseb ka Maad. Samas asub see mugavateks vaatluseks liialt kaugel, misläbi on eksosfääri kirjeldavad mudelid veel ebatäiuslikud. Eriliselt keskendub satelliit veemolekulide otsimisele.  Alles eelmisel nädalal teatas NASA töörühm, et suutis tänaseks töö lõpetanud India satelliidi Chandrayaan-1 külge aheldatud instrumenti kasutades kinnitada Bullialduse kraatris vee olemasolu. Leiud võimaldavad järeldada, et Apollo missioonide käigus võetud kivimiproovide näol ei olnud tegu anomaaliaga. Samuti oli signaal piisavalt tugev kinnitamaks, et tegu polnud päikesetuule osakestest moodustunud hüdroksüülrühmadega. Ladee võimaldab kontrollida, kas vesi on miljardite aastate jooksul pooluste suunas liikunud.    Lisaks võtab satelliit luubi alla Kuu tolmu, mis kümnendite taguste mehitatud missioonide tulemusena tähelepanu püüdis. Võrreldes Maa tolmuga on see tunduvalt abrasiivsem. Kaaslase pinnal puuduvad protsessid, mis üksikuid tolmuosakesi lihviksid, misläbi meenutavad need mikroskoopilisi klaasikilde. Samuti seostatakse seda kummalise säraga, mida on aja jooksul kõrgel horisondil enne päikesetõusu märganud nii astronaudid kui täheldanud vaatlusseadmed.   Andmevahetuseks kasutatakse esmakordselt infrapunalähedast valgust, mis võimaldab võrreldes raadiolainetega informatsiooni kuus korda kiiremini edastada. Samas nõuab lühikesema lainepikkusega kiirguse kasutamine ka suuremat täpsust. Hoolimata taevakehi lahutavast vahemaast ei haju infrapunalähedane valgus niivõrd palju. Samuti mõjutab signaali registreerimist pilvkate.  Missioonide käigus kogutava informatsiooni pideva kasvu tingimustes jääks aga raadioside alternatiivselt pudelikaelaks. Lõppfaasina viiakse Ladee kaaslasega kokkupõrkekursile.   Viimaks erines Ladee ehitus iseeneses eelnevalt laialt rakendatud lähenemisest. Osade valmistamisel üritati satelliit teha võimalikult modulaarseks. Sarnase disaini rakendamisel saaks kasutada samu osi, millega hoitaks kokku arenduskuludelt. Agentuuri pressiteate kohaselt langeks järgmise satelliidi hind 95 miljonilt eurolt 70 miljonile eurole, jäädes järgmiste mudelitega pidama 40 miljonile eurole. Samas pole agentuuril hetkel analoogseid missioone plaanis. Samuti ei leia kohest rakendust Ladee missiooni käigus kogutavad andmed.   Pärast Orioni programmi tühistamist pole agentuuril enam mehitatud kuumissioone kavas. Samal ajal plaanib Kuu uurimisele pühenduda Hiina. Aasta lõpus üritab Hiina kosmoseagentuur CNSA kaaslasel maandada esimese sondi. Proovide kogumise järel need ka Maale tagasi toimetav kosmosesõiduk loodetakse luua 2017. aastaks. Optimistlikuima kava kohaselt maanduvad 2020. aasta paiku Kuul ka taikonaudid, mis ajaks peaks valmima Hiina esimene kosmosejaam. 
