Arenenud riikides elavate vanemaealiste naiste tervisenäitajad on tõusuteel, lõhe arengumaadega süveneb
Toimetas Katrin Sak Meetmed, mida viimase 20-30 aasta jooksul on arenenud riikides mittenakkuslike haiguste leviku pidurdamiseks kasutusele võetud, on 50 aastaste ja vanemate naiste eluiga oluliselt parandanud. Samas on aga vastavalt ajakirjas Bulletin of the World Health Organisation avaldatud uurimusele oodatava eluea lõhe rikastes ja vaestes maades elavate naiste vahel üha kasvanud.     WHO uuring leidis, et üle 50 aasta vanuste naiste juhtivad surmapõhjused üle maailma on südameveresoonkonna tõved (südamehaigused ja insult) ja vähkkasvajad, arengumaades tabavad need haigused inimesi aga varasemas eas kui rikastes riikides.   Tegemist on ühe esimese tööga, kus analüüsitakse üle 50 aasta vanuste naiste surmapõhjuseid väga erinevates maailma piirkondades. Tulemused näitavad, et mittenakkuslike haiguste ennetus, avastamine ja ravi on paljudes maades veel puudulik.    Tulenevalt olulisest vähenemisest emakssaamisega seotud suremusnäitajates ja vanemaealiste naiste arvukuse kasvust viimasel kümnendil, on oluline kohandada tervishoiusüsteeme ka madala ja keskmise sissetulekuga maades; vastasel juhul see lõhe ainult kasvab.  Krooniliste haiguste epideemilise leviku pidurdamiseks on tähtis muuta noorte naiste seksuaaltervisealast käitumist, kokkupuuteid tubaka ja alkoholiga. Tõestatud ja kulutõhusad viisid laialtlevinud mittenakkuslike haiguste ennetuseks ja varaseks avastamiseks on olemas; nii tuleb kõrge vererõhuga, tüseduse ja liigse kolesterooli tasemega tegeleda, olulised on vähi sõeluuringud.    Parim viis läheneda madala ja keskmise sissetulekuga riikides valitsevale olukorrale on rajada seal tervishoiuteenused, mis võimaldavad haigusi varakult avastada ja pakuvad efektiivset ravi. Nii näiteks võimaldavad rasedatele naistele mõeldud tervishoiuasutused varakult üles leida ja ravida rasedusaegset diabeeti.    Arenenud maades on vastavad meetmed viimase 20-30 aasta jooksul kasutusele võetud. Vastavalt WHO uuringule sureb nendes maades üle 50 aasta vanuseid naisi südamehaigustesse, insulti ja diabeeti vähem kui 30 aastat tagasi. Tarvitusele võetud meetmed on pikendanud 50 aasta vanuste naiste oodatavat eluiga.  Nii on 50 aasta vanused naised Saksamaal ja Jaapanis võitnud oma oodatavale elueale juurde 3,5 aastat ning elavad praegu keskeltläbi vastavalt 84 ja 88 aasta vanuseks. Prantsusmaal, Inglismaal ja Tšiilis on 50 aasta vanuste naiste oodatav eluiga suurenenud umbes 2,5 aastat, nii et nende keskmine oodatav eluiga jääb 83-84 aasta piirimaile.  Samas on vastav näitaja Mehhikos ja Venemaal paranenud palju aeglasemalt (vastavalt 2,4 ja 1,2 aastat), tehes oodatava eluea pikkuseks 80 ja 78 aastat.    Kuigi rinnavähi esinemuse arvukus on viimase 30 aasta jooksul pidevalt kasvanud, on nii rinna- kui ka emakakaelavähi surmajuhtumite arv 50 aasta vanuste naiste seas tänu varasematele diagnoosidele ja õigeaegsele ravile langenud.  Ajavahemikus 1970-2010 vähenes vastava vanusegrupi naiste suremus 11-s jõukas riigis südameveresoonkonnahaigustesse ja diabeeti keskeltläbi 66 %.    Selle aasta maikuus kooskõlastasid 194 WHO liikmesriiki ülemaailmse tegevusplaani mittenakkuslike haiguste ennetuseks ja kontrolliks. Selline tegevuskava näeb ette vajalike meetmete kasutuselevõttu järgneva seitsme aasta jooksul.    Praegu elab arenenud riikides umbes 280 miljonit üle 50 aasta vanust naist ja arengumaades keskeltläbi 550 miljonit. Aastaks 2050 moodustavad üle 50 aasta vanused naised kogu maailma elanikkonnast ligikaudu viiendiku; 379 miljonit neist naistest elab arenenud maades ja 1,5 miljardit vähem arenenud riikides.    Loe lisa: Health of older women in developed countries continues to improve: gap with developing countries grows (Science Daily) 
