Viljakahjurid levivad pooluste suunas
 Ajakirjas Nature Climate Change ilmunud töö kohaselt soodustab kliimasoojenemine põllukultuure kahjustavate seente, mikroobide, viiruste ja putukate pooluste suunas levimist. Kuigi leviala laienemise kiirus sõltub rangelt liigist, ulatub see keskmiselt vaatluse alla võetud kahjurite puhul kolme kilomeetrini aastas.   Viljakahjurite levik ohustab toidujulgeolekut ka tänapäeval. Kuigi 1840. aastal oomütseedi Phytophthora infestans põhjustatud Iiri kartuliikaldusega võrreldava ulatusega kriisi pole veel juhtunud, ei välista see seda tulevikus. Ülemaailmne kaubavahetus võimaldab kahjuritel levida kaugemale kui kunagi varem. Ent isegi siis piiravad nende paljunemist kohalikud keskkonnatingimused. Nii hoiavad Põhja-Euroopa külmad talved näiteks kartulimardikate populatsiooni kontrolli all.   Seega võiks oodata, et kliimamuutused viivad kahjurite asualade laienemiseni. Taolist muutust on märgatud kergemini tuvastatavate organismide nagu loomade ja taimede puhul. Mündi teise küljena on arengumaades paranenud väiksemate kahjurite nagu mikroobide, viiruste ja seente tuvastamine. Dan Bebberi töörühm ootas seeläbi, et alates 1960. aastast Rahvusvahelise Põllumajandusliku Bioteaduste keskuse (CABI) poolt kogutud andmeid analüüsides avaldub nende ekvaatori suunas nihkumine. Juhul, kui kliimamuutustel oodatud mõju ei ole.   Siiski leidis töörühm 612 liigi uurimisel, et seente, mardikate, ämblikulaadsete ja tõukude leviala näis selgelt pooluste suunas laienevat. Seevastu viiruste ja ümarusside puhul oli trend vastupidine. Liike võis kohata ekvaatorile järjest lähemal, mis vihjab oodatud andmete kallutatusele. Erinevate liikide puhul oli leviala laienemise kiirus väga erinev. Bakterite asuala muutus oli vaevumärgatav, mil putukate puhul võis see küündida 20 kilomeetrini aastas. Töörühmale murettekitavalt ulatus nii viiruste kui oomütseetide leviku kiirus kuue kilomeetrini aastas.   See rõhutab Bebberi sõnul taaskord vajadust toidujulgeoleku tagamiseks kasutatavad meetmed muutuva maailma tingimustele kohandada.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Climate Change. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
