Üksainus geenimuutus lisab hiirte elueale viiendiku 
Toimetas Katrin Sak Alandades üheainsa geeni avaldumist, õnnestus Rahvusliku Terviseinstituudi teadlastel pikendada hiirte keskmist eluiga umbes 20 %. Inimese ellu ümber arvutatuna teeb see 16 aastat ehk 79-lt eluaastalt 95-le.    Teadlasterühma töö märklauaks oli geen nimega mTOR, mis osaleb ainevahetuses ja energeetilises tasakaalus ning see geen võib mängida rolli ka toidu kalorsuse piiramisega seotud eluea pikenemises.    Katsehiirte uurimine näitas, et vastava geeni poolt mõjutatud eluea pikenemine ei mõjutanud siiski kõiki kudesid ja organeid ühtemoodi. Nii näiteks säilitasid hiired vananedes küll parema mälu ja tasakaalu, nende luude seisund halvenes aga normaalsest kiiremini.    Teadlaste poolt loodud hiired tootsid normaalsest mTOR valgu kogusest vaid umbes neljandiku ehk miinimumi sellest, mida on eluks vaja. Sellised hiired olid keskmisest veidi väiksemad, muus osas aga täiesti normaalse väljanägemisega. Nn mTOR hiirte keskmine eluiga oli isaste loomade korral 28.0 kuud ja emastel 31.5 kuud. Normaalsetel loomadel on need näitajad vastavalt 22.9 ja 26.5 kuud. Selline eluea pikenemine on üldse üks suurimaid, mida siiani leitud.    Geneetiliselt muundatud mTOR hiired vananesid üldjoontes küll paremini, sellised muutused olid aga organ-spetsiifilised. Võrreldes tavahiirtega, olid mTOR hiirte testitulemused paremad tasakaalu, koordinatsiooni ja lihastugevuse hindamisel, samas oli nende luumassi kaotus vananemisel suurem kui normaalsetel hiirtel ning niisamuti olid nad altimad vastu võtma erinevaid infektsioone, mis omakorda viitab immuunsüsteemi toimimise alanemisele.    Uuringus saadud tulemused võivad olla abiks vananemisega seotud haiguste ravimisel. Edasistes töödes on aga vaja kindlasti selgeks teha, kuidas on erinevate kudede vananemine omavahel molekulaarsel tasemel seotud.    Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Cell Reports .  
