Vaesus mõjutab ka inimeste vaimseid võimeid
Toimetas Merle Must.   Vaesus võib mõjutada ka inimeste vaimset toimetulekut, seega võivad nad igapäevaste toimingute juures abi vajada.    Varasemad uuringud on näidanud, et vaesus ja kehv otsustusvõime on omavahel seotud, kuid selle põhjus polnud teada.   USA, Briti ja Kanada teadlastest koosnev rühm üritas kahe uuringu abil selles selgusele jõuda, eraldades rahalise faktori teistest mõjuteguritest.  Ühes teadustöö osas käsitlesid teadlased India suhkrurookasvatajate finantstsüklit, kus nad läbivad harilikult kolm faasi. Enne lõikust on nad saagi kasvatamiseks laenu võtnud ja on väga vaesed ning pärast lõikust ja enne tõelise müügitulu kättesaamist kannatavad nad veel suurema puuduse käes. Kolmandaks tsükli osaks on raha kättesaamine ja hetkeline rikkus.    Warwicki ülikooli teadlane Anandi Mani tegi iga selle tsükli osa ajal farmeritele kognitiivseid võimeid mõõtvaid teste ning leidis, et nende vaimne teravus sõltus sissetulekust. Mani selgitas, et sama farmer sai IQ-testis kõrgemaid tulemusi, kui tal oli rohkem raha.     Teadlased üritasid välja arvata teised segadusseajavad faktorid, nagu toitumisharjumused, tervis, füüsiline koormus ja peresuhted. Samuti püüdsid nad piirata stressiga seotud tegurite mõju, kuid mõõtsid siiski farmerite vererõhku ja südame löögisagedust.     Selleks, et tulemusi kontrollida, tegid teadlased kontrolluuringu USAs. Nad uurisid kahe grupi – rikaste ja vaesemate inimeste – mõtteid oma finantsolukorra kohta, esitades neile erinevaid kergeid ja raskeid hüpoteetilisi küsimusi. Samuti läbisid inimesed mitmesuguseid teste. Mani väitel polnud kergete küsimuste korral inimeste soorituses erinevusi, kuid keerulisemal juhul läks varakatel inimestel testides palju paremini.    Uuringust ilmneb, et vaesuses elavad inimesed peavad rohkem pingutama raha pärast muretsemisele, seega jääb neil teiste ülesannetega tegelemiseks vähem aega ja jõudu. Mani sõnul tuleks seega aidata puudustkannatavatel inimestel ka igapäevaste toimingutega paremini hakkama saada.    Minnesota ülikooli käitumisteadlase Kathleen Vohsi sõnul on see uuring esimene, mis vaatleb vaesuse ja kehva otsustusvõime vahelisi põhjuslikke seoseid. Nii viitavad tulemused ka sellele, et pidev majanduslik surve võib viia ühiskonnas allakäiguteele, sest kuigi kõik inimesed võivad teha halbu otsuseid, on see oht puudustkannatavate inimeste puhul kahjuks suurem.    Teadustöö on avaldatud väljaandes Science.    Loe veel:  Poverty significantly saps our mental abilities say researchers 
