Rahamure segab mõtlemist
 Priit Ennet Kes on rikas, see on arutlustes targem. Kes on vaene, selle mõttetöö on nõrgem. Nii võiks kokku võtta Briti, Ameerika ja Kanada teadlaste uuringu tulemused, mille järgi kahandab rahaline kitsikus inimese mõtteselgust.   Ka mõnest varasemast teadusuuringust on sellelaadseid seoseid välja tulnud. Näiteks tõdemus, et vaesed inimesed ei suuda oma rahaasju nii hästi korras hoida kui rikkad. Aga Anandi Mani Warwicki ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid nüüd ajakirjas Science kirjeldatavas uurimistöös järeldusele, et vaesuse ja kehvema mõttetegevuse vahel ei ole mitte niisama seos, vaid ikka põhjuslik suhe. Vaesus kahjustab mõtlemist.   Nad väidavad, et vaesusega seotud muremõtted koormavad aju ega jäta muuks mõttetegevuseks piisavalt ressursse. Mani ja ta kaastöötajad vestlesid New-Jerseys 101 poekülastajaga ning palusid neil kõigepealt ette kujutada, et neil on vaja autoremondi eest maksta. Siis anti katseosalistele lahendada mõned lihtsad ülesanded, millega mõõdeti mõtteerksust.   Tuli välja, et väiksema sissetulekuga katseisikud said ülesannetega hästi hakkama sel juhul, kui kujuteldava autoremondi eest oleks tulnud tasuda suhteliselt väike summa. Kallima remondi kujutelm ajas aga mõtted sassi ja ülesanded läksid kehvemini. Jõukamad katseosalised lahendasid aga ülesandeid ühe hästi nii odava kui kalli autoremondi puhul.   Indias tehtud katsetes aga selgus, et vaesed suhkruroo kasvatajad lahendasid enne saagikoristust ülesandeid kehvemini.  Pärast koristust ja koristatud saagi müüki, kui raha rohkem jagus, tulemused paranesid.  Teadlased väidavad, et neil õnnestus välistada kõrvaliste tegurite nagu stressitaseme või toitumuse mõju.   Kui lugu nii, siis heas ja õiglases ühiskonnas tuleks siit ehk teha järeldus, et vaesemaid inimesi võiks keeruka võitu tegevustes, näiteks ametlike ankeetide täitmise juures vahest tähelepanelikumalt aidata. Vahest jääb siis südagi rõõmsamaks.   Vaata veel: Poverty may tax thinking abilities (ScienceNews) 
