Teadlased kasvatasid ajukoort meenutava organoidi
 Austria teadlased on suutnud tüvirakkudest kasvatada varajases arengustaadiumis inimaju jäljendava organoidi, mida saaks kasutada organi arengut mõjutavate geneetiliste haiguste ja erinevate ravimite võimalike kõrvaltoimete uurimiseks.   Viimastel aastatel on nii embrüotelt kogutud kui naharakkude muundamise teel saadud tüvirakke sunnitud arenema mitmete erinevate elundite eelkäijaks. Erandiks pole neerud, silmad ega isegi ajukoor. Jürgen Knoblichi töörühm on aga suutnud toitelahuses kasvatatud koe keerukuse uuele tasemele viia. Välja töötatud meetodiga on võimalik vähem kui kuu ajaga panna rakukämp iseorganiseeruma kihistunud ja eristatavate osadega ajukoort matkivaks organoidiks. Seejuures on täheldatav isegi neuronite aktiivne laenglemine.   Keerukama koe saamiseks tegi töörühm võrreldes eelmiste töödega kaks olulist muutust. Tüvirakkude kämpu ei asetatud lihtsalt toitelahusesse või -geeli, vaid see ümbritseti esmalt matrigeeliks kutsutava ainega. Segu jäljendab valgukokteili, mis muidu arenevat aju ümbritseb. Lisaks paigutati see koe toiteainetega varustamise kindlustamiseks aeglaselt pöörlevasse bioreaktorisse. Lähenemisviis võimaldas organoidi välimisi kihte elus hoida rohkem kui aasta.   Samuti ei sunnitud tüvirakke otseselt ajukooreks arenema, vaid need jäeti aju eelkäija-rakkudeks. Seeläbi moodustus segust lisaks soovitule ka näiteks silma-eelkäijaid ja ajuvedelikku kandvaid kanaleid. Ent ajukoore eelkäijate edasine areng järgis loomulikku kulgu. Nii liikusid uued neuronid organoidi erinevatesse osadesse, et välimisi kihte ajurakkudega asustada. Kokkuvõtlikult moodustusid eristuvad erinevaid ajupiirkondi nagu hipokampust ja prefrontaalset ajukoort meenutavad struktuurid. Siiski polnud nende paigutus eri organoidide lõikes samane.   Samas demonstreeris töörühm, et organoidi on võimalik siiski kasutada erinevate geneetiliste haiguste uurimiseks. Knoblich võttis rakunäidise mikrotsefaaliaga patsiendilt. Arenguhäire korral on aju suurus tavapärasest märgatavalt väiksem. Töörühm muutis rakud tüvirakkudeks ja pani need bioreaktorisse kasvama. Normaalse arengu korral hakkavad esmalt jagunema äärmised närvitugikoerakud. Alles sellele järgneb neuronite moodustumine. Mikrotsefaalia korral hakkab viimane aga pihta enne, kui piisavalt närvitugikoerakke moodustunud on.   Leid kinnitab seniseid arenguhäiret puudutavate teooriate õigsust, ent näitab esmajoones organoidide kasulikkust. Aju varajast arengut on seni olnud äärmiselt raske uurida. Muidu laialdaselt suurepäraselt mudelitena kasutatavate näriliste vastav organ järgib veidi erinevat rada. Siiski ei hakka kunstajud veel lähiajal loomkatseid asendama. Näiteks ei ole erinevate ajuosade või isegi üksikute neuronite vahelised ühendused selleks piisavalt hästi arenenud.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature . Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
