Juba vähenegi stress muudab emotsioonide kontrollimise raskeks
Toimetas Katrin Sak Isegi vähene stress võib takistada emotsioonide kontrollimiseks õpitud meetmete rakendamist. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uurimus viitab kliiniliste tehnikate piirangutele, heites samaaegselt uut valgust ka takistustele, mida tuleb kannatuste, st hirmu ja ärevuse korral ületada.    Juba ammu on arvatud, et stress võib kahjustada võimet kontrollida emotsioone. Antud uuringu näol on aga tegemist esimese tööga, kus näidatakse, kuidas isegi kerge stress vähendab emotsioone kontrolli all hoidvate ravide toimet. Teisisõnu tähendab see, et kliinilised teraapiad ei pruugi tegelikus elus olla sugugi niisama asjakohased kui õpperühmas.     Terapeudid kasutavad patsientide emotsionaalsete häirete uurimiseks mõnikord kognitiivseid restruktureerimistehnikaid, st patsienti julgustatakse muutma oma mõtteid ja lähenemisi mingile situatsioonile eesmärgiga muuta emotsionaalset vastust. Sellised tehnikad võivad hõlmata näiteks keskendumist tavaliselt hirmu tekitava sündmuse või stiimuli positiivsetele aspektidele. Küsimus on tegelikult aga selles, kas need tehnikad jäävad kehtima ka reaalses elus ehk igapäevases stressi situatsioonis. Seda küsimust hakatigi antud töös lahkama.   Uuringu läbiviimiseks disainiti kahepäevane eksperiment, milles osalejad rakendasid oma hirmudega võitlemiseks erinevaid tehnikaid. Esimesel päeval tekitati hirmusituatsioon, kasutades nn hirmutingimuste tehnikat. See tähendab, et osalejatele näidati madude ja ämblike pilte.    Järgnevalt õpetati osalejatele katses esitatud hirmude vähendamiseks kognitiivseid tehnikaid. Uuritavad jaotati kahte rühma: stressirühm ja kontrollrühm. Esimeses grupis pidid osalejad asetama oma käed kolmeks minutiks jääkülma vette (tegemist on standardmeetodiga kerge stressi tekitamiseks psühholoogilistes katsetes). Samal ajal hoidsid kontrollrühma liikmed oma käsi mõõdukalt soojas vees. Kõigi osalejate süljest mõõdeti kortisooli tase, mis näitas käsi jääkülmas vees hoidnud inimestel suurenenud stressi taset.  Seejärel testiti osalejate hirmuvastust juba eelpool kasutatud madude ja ämblike piltidele, et teha kindlaks eelmisel päeval õpetatud kognitiivsete tehnikate kasutamist. Nagu arvatud, oli kontrollrühma liikmete hirm piltide vaatamisel seekord väiksem, näidates eelmisel päeval õpitud tehnikate kasutamist. Kuigi stressirühma liikmed läbisid sarnase treeningu, nende hirm ei vähenenud. Seega ei olnud nad stressi tingimustes võimelised õpitud tehnikaid rakendama.    Kognitiivsete tehnikate kasutamine hirmu kontrollimiseks toetub prefrontaalse ajukoore aladele, mille tegevus juba kerge stressi korral on funktsionaalselt häiritud. Ehk seega stress viib olukorrani, kus hirmude vaoshoidmiseks õpitud tehnikate rakendusvõime väheneb ning see toimub juba vähesegi stressi korral, millega igapäevaelus kokku puutume.    Loe lisa: Even mild stress can make it difficult to control your emotions (Science Daily) 
