Imikud mäletavad looteeas kuuldud sõnu
 Imikutega tehtud katse näitab, et beebid võivad mäletada üksikuid lootestaadiumis kuuldud sõnu piisavalt hästi, et neid sündimisele järgnenud nädalatel eristada. Töö vihjab, et keeleliste võimete arengut võib mõjutada juba looteea keskkond.   Looted pole välismaailmast täielikult isoleeritud. Juhtumite kirjeldused, milles imikud näivad ära tundvat looteeas kuuldud meloodiaid, on suhteliselt sagedased. Samuti seletab see, miks vastsündinud üle kõige just oma ema tuttavlikku häält eelistavad. Teadusmaailmas kasvas huvi loodete õppimisvõimelisuse kohta järsult alles aga umbes kolmkümmend aastat tagasi. Kuigi sellest ajast tehtud järeldused ei paku toetuspunkti väidetavalt hilisemat intellektuaalset võimekust tõstvatele strateegiatele, vihjavad need siiski, et emakeele omandamine algab juba hilises looteeas.   Näiteks reageerivad imikud emakeelele omastele ja võõrastele täishäälikutele erinevalt. Samuti on nende nutu valjus ja kõrgus omane just nende emakeele loomulikule prosoodiale. Eino Partaneni Helsingi ülikoolist huvitas, kui üksikasjalikke detaile looted omandada suudavad. Töörühm palus 17 tulevasel emal alates 27. rasedusnädalast 5-7 korda nädalas kuulata neile jagatud CD'd. Kahel nelja minuti pikkusel helilõigul kordas naishääl kunstsõna 'tatata'. Iga mõne aja tagant tehti sõnas hääliku muutus – tatota – või muudeti teise silbi intonatsiooni kuni 15% võrra.   Taoliselt mittevastavuses oleva sõna kuulmisel on tavaliselt aju elektrilist aktiivsust peegeldaval kaardil näha iseloomulik muster. Tuttavlikkus olukorras esinev isegi väike erinevus on piisav põhjus tavapärasest tähelepanelikum olemiseks. Partanen oletas, et sama muster peaks olema nähtav ka elektroentsefalograafi külge aheldatud imikute puhul, kui nad kunstsõna eripärast versiooni kuulevad. Eeldusel, et tavapärane 'tatata' neile tõesti varasemast tuttav on.   Juba lootena treenitud imikute puhul oli elektriline aktiivsus eripärase intonatsiooniga pseudosõna kuulmisel neli korda tugevam kui kontrollgrupina kasutatud imikutel. Vokaali asendust suutsid võrdselt hästi märgata nii kontrollgrupp kui 'tatata'ga varasemalt tutvust teinud rühm. Tulemused demonstreerivad töörühma sõnul, et imikud hakkavad kõne ja keele ehitusblokke omandama juba looteeas.   Samal ajal jääb ebaselgeks, milline kasu valjusti süstemaatiliselt keelestruktuuride kordamisest tõuseks. Partanen loodab kolleegidega, et sellel põhinevad teraapiad pakuksid kunagi võimalust geneetilise eelsoodumusega häirete nagu düsleksia avaldumise võimaluse minimeerimiseks. Samal ajal jääb see hetkel pelgalt spekulatsiooni tasemele. Nii või teisiti annab töö mõista, et keskkonnas levivate helidega tuleks arvestada juba enne lapse sündi.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes. Toiemtas Jaan-Juhan Oidermaa 
