Söömishäire anoreksia võib seostuda aju suurusega
Toimetas Katrin Sak Vastavalt ajakirjas The Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry võib aju suurus osutada söömishäirete arengu riskile.    Colorado Ülikooli Meditsiinikooli teadlaste väitel võib suurem aju olla põhjuseks, miks anoreksiat põdevad inimesed suudavad ennast näljutama. Seega on haiguse algust võimalik  ette ennustada.   Antud töös uuriti 19 anoreksiahaiget teismelist tüdrukut ning tulemusi võrreldi 22 terve tüdruku andmetega. Osalejate ajumahu määramiseks kasutati magnetresonantsuuringuid.    Tulemused näitasid, et võrreldes tervete tüdrukutega, olid anoreksiahaigetel sookaaslastel mitmed ajuosad suuremad, sh parempoolne insula ja vasakpoolne orbitofrontaalne korteks.    Insula on ajuosa, mis aktiviseeritakse toidu maitsmisel, orbitofrontaalne ajukoor annab aga inimesele signaali söömise lõpetamiseks.  Uuringu käigus teostati ka lisavõrdlus täiskasvanute grupis, vaadeldes paralleelselt anoreksiahaigeid ja terveid inimesi – ka selle töö käigus ilmnes anorektikutel suurem orbitofrontaalne korteks ja insula.    Teadmine, et orbitofrontaalne korteks on seotud söömisjärgse täiskõhutunde signalisatsiooniga, näitab, et selle ajupiirkonna suurem maht võib iseloomustada söömishäiretega inimesi, soodustades söömise lõpetamist enne piisava hulga toidu kättesaamist.    Aju parempoolne insula vastutab keha väljanägemise taju eest. Anoreksiahaigetel on ka see aju piirkond suurenenud, seletades, miks sellised patsiendid tajuvad end ülekaalulisena ka siis, kui nad on tegelikult ülikõhnad.   Anoreksia on teismeliste hulgas sageduselt kolmas kõige enam esinev haigus; 0.5-3.7 % kõigist naistest kannatab oma elu jooksul selle haiguse käes.    Loe lisa: Eating disorder anorexia may be linked to brain size (Medical News Today) 
