Geneetika võib mängida rolli maitseelamustes
Toimetas Katrin Sak Geneetikal võib olla mõningane roll selles, kuidas inimese maitseretseptorid oma signaale edasi saadavad ning millised maitseeelistused välja kujunevad.    Geneetilised variatsioonid põhjustavad inimestevahelisi erinevusi toidumaitse tajumises. Põhinedes uuringus osalejate geneetilisel profiilil, pakkusid teadlased seletust maitsereaktsioonidele, mida kutsus esile atsesulfaam K (AceK). Tegemist on kunstliku magusainega, mida leidub gaseeritud jookides ja mõnedes teistes toodetes.    Mõned uuringus osalejad leidsid, et AceK on magus, teised pidasid seda jällegi nii mõruks kui magusaks. Teadlastel õnnestus näidata, et kahes mõrumaitse retseptori geenis (TAS2R9 ja TAS2R31) esinevad variatsioonid pakkusid seletust AceK mõrumaitse tunnetusele. Need kaks maitseretseptori geeni töötavad üksteisest sõltumatult.    Inimestel on 25 mõrumaitse retseptorit ja üks magusamaitse retseptor, mis toimivad sarnaselt ukseluku süsteemile. Ehk kui molekul sarnaselt võtmele sobib kindla retseptori struktuuri, siis saadetakse signaal ajju, mida interpreteeritakse vastava maitsena.    Teises uuringus paluti 122 osalejal maitsta erinevaid stevia ekstrakte. Stevia on Lõuna-Ameerikas kasvav ja üha laiemat populaarsust koguv taim, mida kasutatakse loodusliku magustajana. Mõned ekstrakti tarbijad tajusid lisaks magususele ka mõrumaitset. Seejuures ei olnud ekstraktide mõrumaitse tunnetus seotud osalejate võimega tajuda ACeK mõrusust ning muutused TAS2R9 ja TAS2R31 geenis ei mänginud siin rolli.    Arusaam maitsetaju molekulaarsetest mehhanismidest on alles suhteliselt algusjärgus. Seda, et inimeste võime tunda mõrumaitset erineb, teatakse juba üle 80 aasta; sellise erinevuse tagamaid on hakatud lahkama aga alles viimasel kümnendil.   Loe lisa: Genetics may play role in people`s taste receptors(MedIndia) 
