Muistsed eurooplased maitsestasid toitu salukõdrikuseemnetega
Priit Ennet Vürtsikaid roogasid pakutakse enamasti lõunapoolsemates maades, aga tuleb välja, et ka siin üsna meie kandis, Euroopa põhjapoolsemas osas on juba vägagi iidsetel aegadel maitsetaimede abiga toidumekile teravust lisatud.    Teadlased on Taani ja Põhja-Saksamaa eelajaloolistelt potikildudelt leidnud ränidioksiidi sisaldavaid mikroskoopilisi terakesi, fütoliite, mille sarnaseid leidub Euroopas tänapäevalgi kasvava rohttaime salukõdriku (Alliaria petiolata) seemnetes.    Salukõdriku seemnetel ei ole suuremat toiteväärtust, aga maitse on neil veidi sinepine.    Koos salukõdriku fütoliitidega tuvastasid teadlased potikildudel ka mitmete maa- ja mereloomade rasva ning tärkliserikaste taimede jälgi. Küllap siis just need olid need põhiroad, mida ammuse aja põhjaeurooplased kõdrikuseemnetega maitsestasid.    Maitsestatud potikillud on vähemalt 6100 aastat vanad, pärinedes seega ajast, mil Taanis ja Saksamaal oli käimas üleminek küttimiselt ja koriluselt põllumajandusele. Kas aga salukõdriku seemnetega toidu maitsestamine oli kohapeal tekkinud komme või levinud Läänemere lõunakaldaile Lähis-Idast, ei ole selge.    Kuid nii või teisiti on nüüd kindel, nagu uurimuse autorid eesotsas Hayley Sauliga Inglismaalt Yorki Ülikoolist ajakirjas PLOS ONE ka kirjutavad, et Põhja-Euroopa rahvad lisasid toidule maitseaineid juba aastatuhandete eest. Taimsete mikrofossiilide analüüs pakub meile nõnda uusi võimalusi oma maailmajao eelajaloo maitselist mõõdet paremini aduda.    Vaata veel: Prehistoric Europeans spiced their cooking (BBC) 
