Tehti kindlaks madalaim eluks sobilik temperatuur
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Teadlased on teinud kindlaks, et kahekümnest külmakraadist madalamale laskunud temperatuuri puhul ainuraksed organismid dehüdreeruvad ning otsekui hanguvad klaasitaolises olekus, mille puhul pole nende elutsükkel enam võimalik. Seega võib pidada seda temperatuuri ka madalaimaks, mis Maal veel elutegevuseks sobib, vahendab Physorg.com.   Katse käigus asetati ainuraksed organismid vesisesse keskkonda ja langetati selle temperatuuri. Vesi muutus jääks ning jääkristallid üha kasvasid. Organismides olnud vesi imbus välja ja soodustas veelgi jää kasvu. See põhjustas organismile vedelikupuudust ning hiljem suisa klaasistumist. Kui viimane oli juhtunud, ei lugenud teadlased seda enam elusorganismiks, sest see ei suutnud enam paljuneda. Kui aga temperatuur tõusis, siis organismi elunäitajad taastusid. See on võrreldav taimeseemnetega, mis võivad küll läbi kuivada, kuid idanevad niiskesse keskkonda sattudes siiski.  Keerukamad organismid suudavad jääda ellu ka madalamatel temperatuuridel, sest nad suudavad kontrollida teatud piirini rakke ümbritseva keskkonna temperatuuri.   Bakterid, ainuraksed seened ja vetikad on aga vabalt elavad üksused, mis ei sõltu teistest organismidest. Niisiis, kui keskkond jäätub, on nad mõjutatud kõigist sellest tulenevatest teguritest. Kui selline vabalt elav organism jäätub liiga kiiresti, ei jõua ta dehüdreeruda ning klaasistuda. Seetõttu pole nad hiljem üles sulades ka enam eluvõimelised.  See on ka üks põhjus, miks õnnestub toidu säilitamine sügavkülmas. Sügavkülma temperatuur ulatud peaaegu paarikümne külmakraadini. Kõnealune uuring kinnitab, et see temperatuur töötab just seepärast, et kõiksugu riknemist põhjustavad bakterid siis enam paljuneda ei saa.  Eksperimendi käigus kasutasid teadlased väga erinevaid ainurakseid organisme, mis kasutavad elutegevuseks nii valgust kui mineraale. Kõik vaadeldud organismid klaasistusid, kui temperatuur oli madalam kui -20°C.   Vastav uuring ilmus ajakirjas PLoS ONE.
