Kliima soojenemine on muutnud ka Šotimaal elava punahirve elu
 Toimetas Merle Must. Taimede kasvu mõjutavate kliimamuutuste tõttu on šoti punahirv hakanud varem sigima.               Edinburghi ja Cambridge’i ülikooli teadlased on uurinud Isle of Rumil elavat punahirvede (Cervus elaphus scoticus) populatsiooni 1953. aastast ning kogunud samas 1980. aastast ka andmeid kliima kohta.  Nad jälgivad loomi iga päev ning on nüüdseks võimelised iga looma ka ära tundma. Kevadeti tahavad teadlased eelkõige teada saada, kas emahirved on tiined, märkis uurija Ali Morris. Seda saab kindlaks teha näiteks nende udaraid vaadeldes.               Edinburghi ülikooli teadlase Josephine Pembertoni sõnul on punahirved hakanud varem sigima ja indlema, samuti poegivad nad 12 päeva varem.             Teadlaste väitel on ka hirvede sarved suurenenud. Seegi on seotud kliima teisenemisega, sest kuna taimede kasvuperiood on pikem, on loomade toitumisharjumused teistsugused.               Teadlaste sõnul on selleks, et teada saada täpset kliimamuutuste mõju punahirvede elule, vaja teemat edasi uurida. Juba praeguste tulemuste abil aga saab hirvepopulatsioonide säilitamisele rohkem tähelepanu pöörata.               Loe veel:        Scots red deer 'breeding earlier due to climate change'    
