Insenerid tuvastasid 12 kergesti kaevandatavat asteroidi
 Strathclyde ülikooli insenerid on maalähedaste objektide kataloogi läbi kammides leidnud tosin asteroidi, mida oleks võimalik suhteliselt lihtsalt juba olemasolevaid tehnoloogiaid kasutades Maa Lagrange'i punktidesse toimetada, et neid seal teaduslikel eesmärkidel uurida või nendelt jääd ja väärtuslikke mineraale koguda.   Maalähedasi objekte on peamiselt nähtud võimaliku ohuallikana. Planeedi lähistelt mööduvate komeetide ja asteroidide otsimiseks ning kaardistamiseks on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi. Palentoloogid on leidnud, et kokkupõrked asteroididega on sillutanud teed mitmetele väljasuremislainetele. Samal ajal on lisaks ulmekirjanikele ka kosmoseteadlased üha enam märkinud, et nende Maa-lähedasele orbiidile toomine hõlbustaks tunduvalt Päikesesüsteemi uurimist.   Missioonide hinda kergitab iga orbiidile viidav kilogramm. Massiivseid kivikamakaid saaks aga näiteks kasutada astronautide kiirguse eest varjestamiseks. Teistes visioonides on nähtud isegi nendelt kogutavast jääst ja mineraalidest vastavalt raketikütuse sünteesimist või isegi kosmoselaevade komponentide valmistamist. Nii teatas eelmisel aastal Planetary Resources, et alustab asteroidide kaevandamist nii kiiresti kui võimalik. Ettevõtet finantseerivad teiste seas kosmoseturismi edendav Richard Branson ja Google'i juhatuse esimees Eric Schmidt.   Sirgjooneline asteroidide rakettidega soovitud asukohta tirimine pole aga eriti energiaefektiivne lahendus. Daniel García Yárnoz näeb kolleegidega lahendusena lasta suurema osa tööst ära teha gravitatsioonil. Piisaks kui asteroidi liikumiskiirust piisavalt muuta, et see jääks tiirlema ühte Maa Lagrange'i (L) punktidest. Kahe massiivse keha nagu Maa ja Päikese süsteemis leidub viis punkti, kuhu paigutatud väikese massiga keha asukoht nende suhtes (teiste mõjutuste puudumisel) ei muutu. Maa ja Päikese gravitatsiooniväljad sisuliselt tühistavad teineteist.   Yárnoz leidis üheksat tuhandet maalähedast objekti sisaldava kataloogi läbi kammimisel tosin asteroidi, mille liikumiskiirust tuleks nende Lagrange'i punkti nügimiseks muuta vähem kui 500 m/s. Võrdluseks pidi Apollo missioonide käigus Maa orbiidilt Kuu orbiidile jõudmiseks kosmoselaeva kiirust muutma 3000 m/s. Näiteks on Δv asteroidi 2006 RH120 L2-punkti toimetamisel pelgalt 58 m/s. Viie- kuni seitsmemeetrise läbimõõduga keha Maani jõudmiseks kuluks viis aastat, kui selle külge kinnitatud mootorid 1. veebruaril 2021 ühekordselt aktiveerida.   Samas nendib töörühm, et kaks Maale kõige lähemal asuvat Lagrange'i punkti on ebastabiilsed. Asteroidi vangis hoidmiseks tuleks aeg-ajalt nende kurssi põtkuritega korrigeerida. Teguviisiga seonduvaid riske hinnates lisavad nad aga, et asteroidid triiviks lõksust põgenedes Maast eemale, mitte selle suunas. Viimaks oleks enamik hetkel sobilikest asteroididest nagunii piisavalt väikesed, et need suuresti Maa atmosfääris ära põleksid.   Uute vaatlustega avastatakse sobivaid kandidaate järgnevatel aastatel äärmiselt tõenäoliselt veelgi.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Celestial Mechanics and Dynamical Astronomy. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
