Lugemisoskus on seotud aju ülesehitusega
Toimetas Merle Must. Teadlased tuvastasid ajuskanneeringutelt, et kindlad ajuosad on tõenäoliselt seotud lugemise erinevate aspektidega, nagu võimega sõnu valjult lausuda.    Hiina ja USA teadlased tegid mitmesajale vabatahtlikule erinevaid lugemisteste ning seejärel skaneerisid nende aju. Nad uurisid lugemise juures kolme aspekti: kirjutatud sõnade häälimist; seda, kui hästi katsealused värskelt nähtud sõnu nende kõlaga seostavad ning võimet kiirelt lugeda.  Tuli välja, et ükski neist oskustest ei seostunud teistega ega enamasti ka üldise intelligentsusega.  Siis uurisid teadlased inimeste aju skaneerides selle ehitust, eriti hallaine hulka, mis on korrelatsioonis sellega, kui palju on ajupiirkonnas neuroneid.    Tuli välja, et sõnade häälimine on seotud hallaine erineva hulgaga aju ülemise kiirusagariku vasakus osas, mis seostab ka mitmete tajude kaudu saadud informatsiooni. Seega on usutav, et see ajupiirkond on seotud sõna nägemise ning kõneks muutmisega.     See, kui hästi suutsid katses osalejad uut sõna selle hääldusega kokku panna, seostus erinevustega väikeajus ja hipokampuse nimelises ajukoore osas, mida on seni seostatud mäluga.    Kiiruse peale valjult lugemine polnud nii selgelt seotud mõne ajupiirkonnaga, vaid mitmete võrgustiku moodustavate aladega, kus oli hallainet tihedamalt. See võime oli ka teistest erinevalt seotud üldise intelligentsiga.    Uuringu juht Gui Xue Pekingi ülikoolist selgitas, et tulemuste abil on võimalik paremini mõista, kuidas närvisüsteem lugemisvõimet reguleerib. Lisaks loodavad teadlased, et nende töö abil on võimalik aidata inimesi, kellel võivad tekkida lugemisraskused: ehk oleks võimalik pakkuda neile abi isegi enne seda, kui probleemid tekkinud on.    Siiski on tähtis välja tuua, et mitmed testid olid hiinakeelsed, kuid selle kirjakeel erineb teistest oluliselt – sõna on pigem üks hieroglüüf kui häälikute kombinatsioon. Seega on keerulisem aru saada, kas samad ajupiirkonnad on lugemisega seotud ka teistes keeltes.  Kuna katses osalejad said inglise keele selgeks juba teismelisena, siis võivad osad tulemused erineda ka neil inimestel, kes oskavad vaid üht keelt.    Enne seda, kui aju ehituse ja lugemisvõime vahel saab selgeid seoseid luua, tuleb  Xue sõnul teemat edasi uurida. Praegu käsitles töö vaid täiskasvanuid, kuid laste puhul võivad seosed olla teistsugused.   Ka on teaduritel kavas teha uuring, kus nad skaneerivad inimeste aju sellal, kui nad ülesandeid teevad, et näha, mis piirkonnad on siis aktiivsed. Kui selgub, et erinevate ülesannete täitmisel on aktiivsed sarnased alad, siis kinnitab see uuringu tulemusi veelgi.    Uurimus on avaldatud väljaandes Journal of Neuroscience.    Loe veel:  Reading skill linked to differences in brain structure 
