Multiköbruliste edu saladused said selgemaks
 Hiinast leitud 160 miljoni aasta vanune multiköbruliste hulka kuulunud imetaja fossiil annab vihjeid, kuidas üks ajalooliselt edukaimad seltse rohkem kui 130 miljonit aastat kestnud olelusvõitluses ellu suutis jääda. Edu kindlustas nii paindlik luustik kui mitmekesine toidulaud.   Tänapäeval on leviku seisukohalt vaieldamatult parimas seisus närilised, kes moodustavad kõikidest imetajaliikidest ligikaudu 40%. Ent vähemalt väliselt nendesarnased olendid elasid Maal juba miljoneid aastaid varem. Multiköbrulised ei kuulunud ei pärisimetajate ega ainupiluliste hulka. Seltsile andsid nime nende hambad, millel leidus mitmeid kühmukesi. Seni leitud kivistunud jäänused vihjavad, et loomad hõivasid laialdast niššide vahemikku. Neid oleks võinud kohata nii puulatvades kui maa all, maapinnast rääkimata.   Enamik nende eluviisile viitavast infost on tuletatud üksikutest luufragmentidest. Lisaks hammastele on paleontolooge abistanud koljutükid ja lõualuud. Zhe-Xi Luo töörühma esitletav skelett on aga täielik kahe kolmandiku ulatuses. 'Kortsunud' struktuuriga hammaste tõttu Rugosodon eurasiaticus'eks nimetatud imetaja kaalus umbes 65-80 grammi. Skelett võimaldas lisaks Luo töörühmal spekuleerida, mis multiköbrulistele olelusvõitluses niivõrd suure eelise andis.   Varasemad tööd on näidanud, et vähemalt osa seltsi kuulunud liikidest suutsid 65 miljonit aastat tagasi oma jäsemeid pahkluust täisnurga ulatuses väänata. See pakkus neile eelist näiteks puu otsas ronimisel. Ent Luo leid näitab, et sedasama suutis teha juba R. eurasiaticus. Ülimalt painduv oli ka olendi selg. Seda oli võimalik suures ulatuses nii külgsuunas kui ka ette ja taha väänata. Viimaks näitab hammaste analüüs, et liik oli omnivoor. Toidulauale mahtusid puuviljad, väiksemad loomad, putukad ja seemned.   Samas ei päästnud kohastumised neid 35 miljonit aastat tagasi väljasuremisest. Äärmiselt tõenäoliselt sai neile saatuslikuks näriliste pealetung. Juhtiva hüpoteesi kohaselt paljunesid multiköbrulised võrreldes viimastega lihtsalt liialt aeglaselt.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
