Teadlased kasvatasid tuksuva südamekoe
 Regeneratiivse meditsiini vallas toimuvad arengud on viimasel aastal järjest kiirenenud. Uues uurimuses kirjeldavad Pittsburghi ülikooli teadlased inimeste ümberprogrammeeritud naharakkudest regulaarselt kokkutõmbuva südamekoe ehitamist, mis võib pikemas perspektiivis viia siirdamiskõlbulike organite loomiseni või hõlbustada vähemalt südameravimite testimist.   Üksikute eranditega sisaldab iga inimese rakk täpselt sama pärilikkusainet. Oma arengu käigus on need aga diferentseerunud täitma kitsast rolli ja geenide avaldumine on väga valikuline. Looduses ei muutu täiskasvanud rakk kunagi mõnda teist tüüpi rakuks. Kavala geenimanipulatsiooni ja tavaliselt viiruste abiga on inimesed suutnud siiski panna rakke enda eelkäijaks muutuma. Uude rakukultuuri valikuliselt erinevaid keemilisi ühendeid lisades saab neid omakorda panna muunduma mõnda teist tüüpi rakualgeks. Rakukämpudest saab näiteks kasvatada maksa- ja neerukudesid või veresooni.   Lei Yangi töörühm muutis esmalt naharakud pluripotentseteks südame-veresoonkonnarakkude eelkäijateks. Need saavad omakorda küpseda kolme erinevat tüüpi südame toimimiseks hädavajalikuks rakuks. Yang istutas need rakkudest puhastatud roti südamesse, jättes roti rakkudest alles vaid hädavajalikud tugirakud. Seeläbi hiiliti mööda probleemist, mis eelnevalt teadlasi kimbutanud on. Rakud ei ole olnud eriti altid sünteetilisele toestusvõrgustikule kinnituma. Embrüonaalsetest tüvirakkudest pole aga roti tugirakkude olemasolul töötavat kudet kasvanud.   Kolme nädala pärast olid verega varustatud rakud sõrestiku toel moodustanud funktsionaalse organi. Kunstsüda lõi spontaanselt uurimuse kirjutamise ajaks keskmiselt minutis 40-50 korda. Inimeste keskmine südamelöökide arv on paarikümne löögi võrra kõrgem. Samas nendib töörühm, et hetkel on organ vere pumpamiseks liialt nõrk. Samuti nõuab edasist tööd mehhanism, millega löökide sagedust vajadusel tõsta ja langetada.   Samas näitasid nende tehtud katsed, et kude reageeris ravimitele, mida inimeste südametöö reguleerimiseks kasutatakse. Seeläbi loodavad nad, et töö pakub juba lühiajalises perspektiivis ravimifirmadele võimalust veel katsejärgus arstimite toime kontrollimiseks. Järgmise sammuna plaanib töörühm keskenduda südamelihasrakkudele loomisele, millega saaks asendada infarkti käigus hävinud rakke.   Töörühma uurimus ilus ajakirjasNature Communications. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
