Ka klaverimäng hõlmab koartikulatsiooni 
Toimetas Katrin Sak See, kuidas klaverimängija klahve vajutab, sõltub klahvivajutusele eelnevast ja järgnevast käelihaste kasutusest.    Kõnes esinev koartikulatsiooninähtus on uurijatele teada juba ammusest ajast: kindlaid helisid tekitatakse erinevalt, sõltuvalt sellest, millised helid eelnevad või järgnevad. Umbes kümme aastat tagasi leiti, et sama nähtus laieneb ka teisele kommunikatsiooniviisile ehk Ameerika märkidekeelele (American Sign Language). Teades, et käte liigutamist võib mõjutada see, kus nad märkide keele vältel parasjagu asuvad, püstitasid teadlased uue hüpoteesi, et sarnane efekt käte töös võib toimuda ka heli tekitamisel, sh klaverimängul.    Et sellisele küsimusele vastata, uurisid Minnesota Ülikooli teadlased nii asjaarmastajate kui ka professionaalsete klaverimängijate käelihaste liigutamise detailseid andmeid. Analüüs näitas, et klaverimäng hõlmab tõepoolest koartikulatsiooni ning käelihaste kokkutõmbed erinevad sõltuvalt mängitavate nootide järjestusest. Selline järeldus avaldati ajakirjas Journal of Neurophysiology.    Uuringus jälgiti kümmet klaverimängijat, kellest neli olid elukutselised ja ülejäänud eri tasemega asjaarmastajad. Vabatahtlikud osalejad mängisid 11-st erinevast muusikateosest päritolevate meloodiate parema käe partiisid. Vastavad meloodiad valiti teadlikult nootide kasutamisspetsiifikat arvestades. Mängu ajal kogusid uurijad erinevaid andmeid, sh jälgisid klahvidele vajutamise tugevust; lihasaktiivsuse mõõtmiseks paigaldati pianistide naha alla elektroodid.    Andmete analüüs võimaldas järeldada, et klaverimängijad väljendavad sõrmede liigutamises tõepoolest koartikulatsiooni. Lihasaktiivsuste uuring näitas, et viis, kuidas pianistid klahve vajutavad, sõltub eelnevatest ja järgnevatest klahvivajutustest.    Loe lisa: Piano playing involves coarticulation, with hand muscle contractions differing depending on the sequence of notes played (Medical News Today) 
