Neandertallaste innovatsioon ei piirdunud inimeste matkimisega
 Hiljuti Prantsusmaalt leitud naha töötlemiseks kasutatavad umbes 45 tuhande aasta vanused luust poleerimisvahendid viitavad, et neandertallased olid kaasaegsete inimeste sisserände ajaks suutelised ka ise looma ja valmistama keerukamaid tööriistu.   Vanimate selgelt neandertallaste tunnustega Euroopast leitud skelettide vanus ületab 200 tuhandet aastat. Esimeste anatoomiliselt kaasaegsete inimeste asuala laienes piirkonda 160 tuhat aastat hiljem. Vahetult pärast kokkupuudet inimestega on märgata hüpet neandertallaste valmistatud tööriistade keerukuses. Kunagistest elupaikadest võis hakata leidma luust tööriistu. Eelnenud aastatel näis tuntud meetodite kogum piirduvat kivi töötlemisega. Kokkulangevus on viinud paleontoloogid järelduseni, et neandertallasi mõjutas tugevalt just inimeste kultuur.   Uued leiud muudavad aga pilti keerukamaks. Kümmekond aastat tagasi leidis Mari Soressi töörühm Pech-de-l’Azé laagripaigast esimese lissoir'i.Luust tööriista kasutatakse ka tänapäeval nahast esemete valmistamisel. Poleerimine aitab muuta nahka vastupidavamaks ja veekindlamaks. Luu painduvus kindlustab, et seejuures seda ei rebestata. Tööriista valmistamine nõuab loomaribide poolringi kujuliseks lihvimist. Soressi hindas selle vanuseks 41-51 tuhat aastat. Üksikust leiust laiapõhjaliste järelduste tegemiseks ei piisanud.   Max Planck'i Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi arheoloogi õnneks tuli edasiste väljakaevamiste käigus umbes 45 kilomeetri kauguselt päevavalgele veel kolm lissoir'i fragmenti. Neandertallased näisid luust tööriistade valmistamisega tegelevat regulaarselt. Nende mikroskoopiline analüüs viitas kasutamisest tingitud kulumisele. Hüpoteesi kontrollimiseks valmistas Soressi töörühm sarnased tööriistad ja poleeris nendega nahka. Tekkivate süvendite kuju oli pea identne.  Seniste väljakaevamiste valguses on kindel, et tööriistad kuulusid neandertallastele. Jälgi inimasumitest piirkonnast leitud ei ole. Paraku pole võimalik leidude vanuse hinnangu alusel täielikult välistada, et neandertallased ei võtnud üle inimeste kasutatavat tehnoloogiat. Leidude minimaalse vanuse ja kaasaegsete inimeste Lääne-Euroopasse saabumise vahele jääb tuhat aastat. Teiste stsenaariumite kohaselt arendasid inimesed ja neandertallased lissoir'id välja teineteisest sõltumatult või õpetasid viimased nende valmistamist hoopiski inimestele.    Selgust saab tuua ainult teiste neandertallaste kunagiste elupaikade uurimine. Samas on üldlevinud neandertallaste stereotüüp siiski järjekordselt kõikuma löönud.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
