Karjaefekt soosib positiivseid hinnanguid
 Keeruliste otsuste puhul peetakse rahvamasside tarkust asendamatuks abimeheks. Ajakirjas Science ilmunud uurimuse kohaselt on see aga tugevalt positiivsete hinnangute suunas kaldu – isegi üksik kommentaari toetav hääl võib selle lõplikku populaarsust ja näivat usaldusväärsust võrreldes kontrollgrupiga neljandiku võrra tõsta.   Suur hulk veebilehti pakub kasutajatele võimalust selle sisu hinnata. Oma toetushäält saab anda kommentaaridele, arvustustele kui toodetele. Hindamissüsteemi eesmärgiks on tihti avada võimalus parima ja kõige usaldusväärsema sisu esile pääsemiseks. Mitmetes töödes on aga jõutud järeldusele, et inimesed on rahvamasside tarkuse ilmnemiseks liialt sotsiaalsed loomad. Hinnangute kujundamisel otsitakse tihti abi keskkonnast ja juba populaarsest seisukohast. See seab aga omakorda kahtluse alla terve toetus- ja vastuhäältel põhineva süsteemi otstarbekuse.   Uues töös palus Sinan Arali töörühm hüpoteesi paikapidavuse kontrollimiseks abi anonüümseks jääda soovivalt veebilehelt. Keskkond võimaldab kasutajatel postitada uudisartiklitele viitavaid linke. Viie kuu jooksul lisati automaatselt juhuslikele postitustele neid kiitev või laitev hääl. Reaalsusele vastava suhte imiteerimiseks oli positiivsete häälte hulk negatiivsetest umbes kaks korda suurem – vastavalt 4049 ja 1942. Kontrollgrupi moodustavad postitused jäeti puutumata.	   Tulemuste kohaselt oli juhuslikul positiivsel häälel märkimisväärne mõju. Esimene toetushäälega postitust nägev kasutaja kiitis seda ka ise 32% tõenäolisemalt. Kokkuvõtlikult kasvas seega vastavate postituste lõplik populaarsus keskmiselt neljandiku võrra. Postitused saavutasid 30% tõenäolisemalt väga kõrged punktid ehk üle kümne, mil lehe keskmise postituse skoor jääb 1,9 piirimaile. Negatiivsete hääle mõju oli märkamatu. Kasutajad näisid neisse isegi umbusklikult suhtuma ja negatiivsete/positiivsete häälte osakaalu parandama.   Nähtus annab mõista, et toetus- ja vastuhääli ei saa käsitleda võrdväärsena. Positiivne hinnang näib vihjavat informatsioonile, mida inimesed tahavad, et teised näeksid. Vastuhääl annab aimu aga selgest juba väljakujunenud ja isiklikust seisukohast. Seeläbi oli inimeste käitumine kultuuri, poliitikat ja ühiskonda üldisemalt käsitlevate lugude puhul märksa teine, kui sirgjoonelistel faktidel põhinevate artiklite puhul.   Mil uudislugude hindamisel ei pruugi selge erapoolik suhtumine erilist kahju tuua, pole see välistatud turundusega seotud valdkondades. Müüginumbritest huvitatud firmad on huvitatud positiivsetest hinnangutest, mis potentsiaalselt ka teisi ligi meelistaks. Karjaefekt pakub potentsiaalselt viisi arvamuse kallutamiseks. Mitmed veebilehed kasutavad seeläbi manipuleerimiskatsete avastamiseks vastavaid algoritme. Samas näitab uurimus, et isegi loomulikult kujunenud arvustuse usaldusväärsuses on inimeste psühholoogia eripära tõttu põhjust kahelda.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
