Tšernobõli katastroof on jätnud sealsetele puudele igaveseks jälje 
Toimetas Merle Must.   Lisaks sellele, et Tšernobõli tuumajaama plahvatuse kiiritus on kahjustanud inimeste tervist, on see jätnud piirkonna puudele igaveseks jälje.    Teadlaste sõnul on mõju kõige suurem esimestel katastroofijärgsetel aastatel, kuid kasvama jäänud puud on endiselt keskkonnamõjudele vastuvõtlikumad. Eriti kahjustatud on noored puud.   Osa puudest on ka kiirguse tõttu moondunud ning nende okkad langevad seetõttu välja.     Teadlased uurisid harilike mändide südamikest võetud proove, selgitas Lõuna-Carolina ülikooli teadur Tim Mousseau. Tema meelest olid tulemused kooskõlas ka varasemate väiksemate uuringutega.    Mousseau on teinud 1999. aastast uuringuid 30 km suuruses tsoonis, mis sai 1986. aastal toimunud plahvatuse tagajärjel kahju. Kokku on ta käsitlenud mõjusid enam kui 100 puule 12 paigast. Tema sõnul on tegu esimese uurimusega, mis vaatleb katastroofi mõjusid sellises ulatuses: varem on vaadeldud üheksat puud pigem puidu struktuurist, mitte kasvust lähtuvalt.    Sellel korral võttis uurimisrühm proove just harilikult männilt (Pinus sylvestris), kuna see liik on levinud üle Euroopa ja ka Tšernobõli lähedal. Sel on ka suur majanduslik väärtus ning nende puude aastaringe on lihtsam lugeda kui kuuse puhul, selgitas Mousseau.    Uurimisrühm soovib jätkata sarnase uuringuga Jaapanis, Fukushima piirkonnas.     Teadustöö on ilmunud väljaandes Trees.     Loe veel:  Chernobyl's legacy recorded in trees 
