Ultraheli võib meeleolu parandada
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Tulevikus võib olla võimalik saada kurva meeleolu vastu abi ultrahelisagedustest. Arizona ülikooli teadlaste katse näitas, et ultrahelilained mõjuvad teatud ajuosadele nõnda, et inimese meeleolu muutub rõõmsamaks, vahendab Physorg.com.  Sellisel moel tuju parandamine on siiski alles väga varases uurimisjärgus. Teadlased aga loodavad, et seda võiks olla võimalik rakendada nii depressiooni kui ka ajutraumade ravis.   Uuringu eestvedaja, Arizona ülikooli anestesioloogia ja psühholoogia professor Stuart Hameroff katsetas meetodit enne laiema uuringu alustamist iseenda peal. Selleks palus ta ühel kolleegil asetada ultraheliseadmed endale 15 sekundiks meelekohtadele. Kohe pärast seanssi ei täheldanud ta mingit muutust. Tunni või kahe jooksul pärast katset hakkas tuju aga märkimisväärselt paranema.  Ultraheli on meditsiinis kasutatud juba 1920ndatest aastatest. Enamasti kaustatakse seda keha siseorganitest visuaalsete kujutiste saamiseks. Uuringud on näidanud, et eriti suurel intensiivsusel võib ultraheli ka rakke ja kudesid kahjustada. Hameroff kinnitas aga, et ultraheliga on turvaliselt uuritud mistahes organeid, sealhulgas ka aju.  Saamaks teada, milline on ultraheli mõju meeleolule, testis Hameroffi meeskond 31 kroonilise valu käes kannatavat patsienti. Enamasti oli katseisikutel mureks operatsioonijärgne seljavalu ning nad väitsid end olevat depressioonis. Patsientide vanus varieerus 29-83 eluaastani. 19 neist olid naised ja 12 mehed. 14 isikule korraldati samasugune 15sekundiline ultraheliseanss nagu Hameroffile. 17 katseisikut said platseeboravi, millest aga arste ja patsiente ei teavitatud.  Katseisikud, kes said ultraheliseansi osaliseks andsid platseebopatsientidega võrreldes statistiliselt olulisel määral teada tuju paranemisest 10 ja 40 minutit pärast seanssi. Samuti väitsid nad, et vähesel määral on järele andnud ka nende valu.   Vastav uuring avaldati ajakirjas Brain Stimulation. Kuigi katses näidati ära ilmne seos ultraheli kasutamise ja tuju paranemise vahel, siis ei tõestanud see ära otsest põhjus-tagajärg seost.   Teadlastele on ikka veel mõistatus, kuidas ultraheli ikkagi meeleolu parandab. Hameroff oletab, et helisagedus mõjutab kuidagi ajuosi, mis reguleerivad närvirakkude vahelisi ühendusi. Nii on neuronid tundlikumad piirkondades, mis mõjutavad meeleolu.   Meetodi laiemasse kasutusse jõudmiseks peaks aga korraldama katseid suurema osalejate arvuga ja leidma siiski selgituse, kuidas ultraheli täpselt mõjub ja kuidas see mõju oleks kõige efektiivsem. 
