Kaks uut liiki imetajate põlvnemist ei lihtsusta
 Kaks sõltumatut töörühma on Hiinast avastanud kaks uut juura ajastul elanud Haramiyida alaseltsi kuuluvat loomaliiki. Leitud skelettide iseärasuste põhjal koostatud liikide põlvnemist kirjeldavad elupuud jõuavad imetajate päritolu suhtes erinevatele järeldustele – esimese kohaselt elas imetajate ühine esivanem umbes 212 miljonit aastat tagasi, mil teine seab daatumiks 180 miljonit aastat.   Viimastel aastakümnetel leitud fossiilid ja molekulaaranalüüsid on imetajate põlvnemissuhetesse üha rohkem selgust toonud. Klassi täpne päritolu tekitab aga endiselt vaidlusi. Üheks koolkondade kokkupõrkepunktiks on olnud Haramiyida alaselts, mis kerkis esile üle 200 miljoni aasta tagasi. Karvadega kaetud närilisi meenutavaid olendeid on loetud pärisimetajate sekka kuuluvaks. Seni ainsaks informatsiooniallikaks olnud hambad meenutavad multiköbruliste omasid, kelle koht imetajate seas on vaieldamatu.   Üksik lõualuu fragment on samas vihjanud, et grupp eraldus kõigi pärisimetajate ühise esivanemaga päädinud tüvest miljoneid aastaid varem. Kaks ligikaudu 160 miljoni aasta vanust hästi säilinud skeletti oleks võinud küsimusse selgust tuua. Ent selle asemel tõstatavad need veelgi rohkem küsimusi.   Jin Mengi töörühma poolt Kirde-Hiinast leitud skeleti kuju viitab puude otsas elamiseks kohastunud olendile. Arboroharamiya'ks nimetatud perekonda kuuluvale liigile on omased suhteliselt väikesed jäsemed, ent keha kokkupikkuse suhtes ülipikad varbad ja sõrmed. Samuti vihjab õndraluu ehitus pikale sabale. Ent määravaks on liigi kõrva arvatav ehitus. Leitud alalõualuu koosneb ühest luust. See vihjab, et kaks teist luud on arenenud imetajatele omaselt keskkõrva luudeks. Paraku fossiliseeruvad need oma suuruse tõttu üliharva.   Mongoolia lähedalt Thomas Martini töörühma poolt välja kaevatud skelett näib aga primitiivsem. Megaconus'te hulka kuuluva liigi pahkluud meenutavad imetajate eellaste omi. Samuti on kunagi kõrvaluudeks arenevad luud veel kindlalt alalõualuuga ühte sulanud. Seeläbi jõuavad töörühmad liikide teiste imetajate suhtes paiknemise osas väga erinevatele järeldustele. Seeläbi erineb ka Haramiyida alaseltsi positsioon tervikuna.   Martini sadat perekonda hõlmanud analüüsi kohaselt elas kõigi imetajate ühine esivanem umbes 180 miljonit aastat tagasi. Haramiyida alaselts eraldus ainupiluliste ja pärisimetajate ühisest tüvest umbes 40 miljonit aastat varem. Taoline elupuu toetaks imetajate plahvatusliku mitmekesistumise hüpoteesi. Mengi põhjaliku 50 iidset imetajaliiki käsitlenud analüüsi kohaselt elas imetajate ühine esivanem aga 201-228 miljonit aastat tagasi. Imetajate hulka kuuluks kindlalt ka Arboroharamiya. Samuti toetab see imetajate mitmekesistumise 'pika süütenööri' hüpoteesi.   Paraku on mõlemal analüüsil omad ebakõlad. Mõlema töö kohaselt oleks pidanud mitmed imetajatele iseloomulikud jooned arenema ja taandarenema mitmel korral. Kolmeosaline keskkõrv oleks pidanud tekkima vähemalt kolmel korral. Alternatiivselt peaks evolutsioon pidanud mitmel korral viima pea identse hammaste morfoloogiani. Mengi tööd toetab samas kõige hiljutisem molekulaarkella mudel.   Leidude ühildamiseks on aga paratamatult vaja veelgi rohkem ajastusse kuuluvaid fossiile. Seniks on aga järgmiseks sammuks mõlemat liiki sisaldava analüüsi läbiviimine   Töörühmade uurimused ilmusid ajakirjas Nature. (1,2) Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
