Täiskasvanu emotsionaalset käitumist võivad määrata tingimused looteeas 
Toimetas Katrin Sak Vastavalt Cardiffi ja Cambridge ülikooli teadlaste uuringule on need täiskasvanud inimesed, kes kannatasid looteeas kindlate hormoonide puuduse käes, suurema tõenäosusega närvilisemad, ärevamad ning vastuvõtlikumad vaimse tervise häiretele.    Hiirtega läbiviidud uuring näitas platsenta rolli emotsionaalse käitumise pikaajalises programmeerimises, seejuures seostasid teadlased esmakordselt täiskasvanu käitumisjooni muutustega platsenta funktsioonides.    Insuliinisarnane kasvutegur-2 mängib imetajate loote ja platsenta arengus peamist rolli, muutused selle hormooni avaldumises platsentas ja lootel seostuvad emakasisese kasvu pidurdumisega.   Beebi kasv on väga kompleksne protsess ning loote varustamist vajalike toitainetega kontrollivad paljud erinevad mehhanismid. Antud töös vaadeldi, kuidas häired sellises tasakaalus võivad mõjutada emotsionaalset käitumist veel pikka aega pärast sündi ehk täiskasvanueas. Eesmärgiga uurida kindlate toitainete vajaduse ja olemasolu lahknevuse mõju inimesele vaadeldi antud töös selliste täiskasvanud hiirte käitumist, kelle varustatus insuliinisarnase kasvutegur-2-ga oli looteeas häiritud. Vastavatel hiirtel täheldati probleeme toitainete varustatuses ning selline tasakaalupuudus avaldus hiljem täiskasvanud hiirte käitumises – loomad olid ärevamad ja närvilisemad. Käitumismuutustega kaasnesid ka kindlad muutused aju geenide avaldumises.    Teadlased nimetasid vastava nähtuse „täiskasvanuea käitumise platsentapoolseks programmeerimiseks”. Milline on nende protsesside täpsem molekulaarne mehhanism, veel ei teata, küll aga võivad meie käitumise alged ja niisamuti ka kalduvus vaimsete haiguste esinemisele olla paika pandud palju varasemalt, kui me seda siiani arvasime.    Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications. 
