Ämblikel on iseloom
 Kogukondliku eluviisiga ämblikega tehtud katsed näitavad, et püsivad ja eristuvad iseloomuomadused võivad olla isegi ämblikulistel. Samas pesas elavate isendite geneetiline sarnasus viitab, et iseloomu kujunemises on esikohal keskkonnategurid.   Sotsiaalne eluviis on ämblike seas evolutsiooni käigus kanda kinnitanud vähemalt 18 erineval korral. Hindustani poolsaarel elava Stegodyphus sarasinorum'iks kutsutava ämbliku kolooniates elab tavaliselt umbes paarsada isendit. Lisaks sotsiaalsele käitumisele ilmutavad nad veel mitmeid ebatavalisi kohastumisi nagu enesetapjalikku emalikku hoolt.   Mõned nädalad pärast järglaste eest hoolitsemist hakkavad emased ämblikud oma sisemust eelseedima, et seda hiljem järeltulijatele söögiks pakkuda. Enamiku ajast koguvad ämblikud siiski kõigi toiduvajaduste rahuldamiseks saaki peamise pesakompleksi kohal asuvatest võrkudest. Lena Grinstedile Taanis asuvast Aarhusi ülikoolist hakkas koos kolleegidega huvi pakkuma, kuidas ämblikulised otsustavad, kes saagi järele suundub.   Välitööde käigus kogus ta 18 kolooniast nelikümmend isendit. Taas laborisse suundudes selgitasid nad välja iga liikme agressiivsuse määra. Töörühm kvantifitseeris selle kui pulgaga stimuleerimisele järgnenud käitumise. Sõltuvalt isendist ämblikud kas taandusid, hakkasid pulgaga võitlema või võtsid ähvardava poosi. Hiljem iseloomujoone paremaks identifitseerimiseks märgistas töörühm ämblikud erineva värviga. Samuti üritati leida isendite julguse määra. Selleks stimuleeris Grinsted ämblikke ootamatu õhupahvakuga. 'Julgemad' ämblikud hakkasid end taas kiiremini liigutama.   Töörühm paigutas järgmise etapina ämblikud koloonia alusel kunstpesadesse, mille kohale viimased peatselt võrgu punusid. Grinsted üritas seejärel võimalikult lähedalt aimata järgi võrku jäänud putukaid. Võimalikult sarnaste olukordade loomiseks asendas ta putuka puulehega ja kasutas võrgu vibreerima panemiseks väikest massaažiaparaati.   Analüüsi käigus leidis bioloog, et esimesena reageerisid stimulatsioonile julgemad ja agressiivsemad ämblikud. Kuigi neist osa olid teistest kehaehituselt veidi suuremad, polnud see siiski reegel. Viimane vihjab töörühma arvates, et sotsiaalse eluviisiga ämblike seas sõltub tööjaotus eeskätt loomulikest iseloomuomadustest.   Arvestades, et samasse kolooniasse kuuluvad isendid on geneetiliselt äärmiselt sarnased, peavad iseloomu kujunemises eeskätt rolli mängima teised, veel suuresti tundmatuks jäävad tegurid. Seeläbi võiks ämblikke töörühma hinnangul kasutada lihtsustatud mudelina.   Töörühma uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
