Evolutsioon soosib koostöö tegemist
Toimetas Merle Must.   Enese esikohale seadmine ei pruugi sugugi häid tulemusi anda, vaid tuleks olla koostööaldis, soovitab Michigani ülikooli teadlaste uurimus.    Teadlased kasutasid strateegilise otsuste tegemise uurimismeetodit, milles simuleeritakse konflikte või koostööolukordi. Seeläbi saavad uurijad paljastada keerulisi otsustusprotsesse ja aru saada, miks ja kuidas erinevad inimesed just nii toimisid.     Sel juhul pruukisid teadlased vangi-dilemma mudelit: mängu, kus kaks eraldi kongis küsitletavat vangi peavad otsustama, kas teise kohta teavet anda. Nad teavad, et kui üksteise kohta infot jagada, siis saab jagaja nad vastavalt kokkuleppele vabaduse, kuid teine läheb kuueks kuuks vangi. See juhtub aga vaid siis, kui vastane otsustab mitte vanglatöötajaid informeerida. Kui mõlemad vangid otsustavad teise üles anda, veedavad nad kolm kuud vanglas, kuid kui nad mõlemad vaikivad (ehk teevad kootööd), siis on nad kongis ühe kuu.    Mudeliga on varemgi katseid tehtud ning viimati, 2012. aastal selgitasid teadlased näiteks välja, et inimesed saavutavad iseka infojagamisega rohkem, kui need, kes teevad omavahel koostööd.    Uuringut juhtinud Michigani ülikooli teadur Christoph Adami sõnul poleks aga evolutsiooniliselt arenevad keskkonnas oma vastase otsuse teadmine pikaajaliselt kasulik, sest vastaselgi areneks samasugune mehhanism.    Nii leidiski Adami uurimisrühm, et lekitamisest tingitud kasu oli lühiajaline. Nad kasutasid võimsat arvutimudelit, et simuleerida sadu tuhandeid mänge ehk lihtsaid tegevuste kombinatsioone, mis võtavad arvesse eelnevaid käike.     Leicesteri ülikooli professor Andrew Colemani sõnul võib see teadustöö panna piiri üliagaratele väidetele, et manipuleerivad ja isekad strateegiad on jätkusuutlikud.    Coleman ütles, et Darwingi oli looduses nähtava koostöö pärast segaduses. Tema sõnul võiks küll arvata, et looduslik valik eelistab isekaid ja teisi ära kasutavaid indiviide, kuid tegelikult on aastatepikkuste uuringute järel selgunud, et see on liialt lihtsustav viis asjade nägemiseks, eriti kui võtta arvesse evolutsiooni omakasupüüdlikku geenide esiletõstmist.  Nii ei pea tegelikult ellu jääma indiviidid, vaid geenid ning need kasutavad organisme nagu sõidukeid, mis neid levitavad. N-ö isekad geenid omakorda saavad kasu sellest, kui organismid omavahel koostööd teevad.    Uurimus on avaldatud väljaandes Nature Communications.     Vaata ka:   Selfish traits not favoured by evolution, study shows  
