Telkimine aitab kehakella reguleerida
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Colorado-Boulderi ülikooli teadlaste töö viitab, et keha ööpäevarütmide sünkroniseerimiseks planeedi loomuliku öö ja päeva vaheldumisega piisab nädala vältel looduses viibimisest ning selle vältel kunstliku valguse kasutamise vältimisest, mis suurendab tõenäosust end hommikul väljapuhanuna tunda.   Üks tähtsamaid unega seostatavaid hormoone on melatoniin. Ühendi tootmist reguleerib kehakell, mis juhindub omakorda ümbritseva keskkonna valgusest. Kaasaegne elustiil hõlmab aga üha enam. kunstliku valguse käes viibimist. Viimase tulemusena tekib kehakella ning loomuliku öö ja päeva vaheldumise vahel vahe. Seeläbi hakkab vere melatoniini tase tihti kerkima alles pärast Päikese loojumist ja langema tunde pärast ärkamist, tekitades unisust.   Ajakirjas Current Biology kirjeldatavas katses värbas Colorado-Boulderi ülikooli teadlasterühm kaheksa vabatahtlikku, kelle randmele kinnitati keskkonna valgustatust registreeriv mõõteseade. Samuti mõõtis Kenneth Wrighti töörühm regulaarselt enne seltskonna nädalaks telkima saatmist tunniste vahedega ööpäeva vältel katsealuste melatoniini taset. Sama korrati pärast puhkuselt naasmist. Väljasõidu vältel ei lubatud katsealustel kasutada ühtegi kunstlikku valgusallikat nagu taskulampi või mobiiltelefoni.   Mõõtmistulemused näitasid, et keskeltläbi veetsid eksperimendis osalejad katse jooksul päevavalguse käes neli korda rohkem aega, kui oma harjumuspärast eluviisi harrastades. Suurem loomuliku valguse hulk sünkroniseeris nende kehakella planeedi pöörlemisest lähtuva ööpäevaga. Sellega kaasnevalt hakkas ka melatoniini tasa nende veres langema tund enne ärkamist, misläbi tundsid katsealused end hommikul värskemalt.   Samas ei paku eksperimendis demonstreeritu uneprobleemidele universaalset lahendust. Katsealuste arv on laiapõhjalisemate järelduste tegemiseks liialt väike. Lisaks kuulusid nad sarnasesse vanusegruppi ja kultuuriruumi ning olid igas mõttes terved. Siiski soovitab töörühm kehakella kalibreerimiseks üritada päeval kasvõi lühikest aega õues viibida. Kesksuvel võib valguse intensiivsus olla väljas isegi 500 korda suurem kui tüüpilises kontoriruumis. 
