Rinnaga toitmise kestus seostub lapse hilisema intelligentsusega
Toimetas Katrin Sak Pikem periood, mille vältel laps emapiima saab, on seotud parema sõnaoskusega kolmandal eluaastal ja nii verbaalse kui ka mitteverbaalse intelligentsusastmega seitsmendal eluaastal. Selliseid tulemusi kirjeldati ajakirjas JAMA Pediatrics avaldatud uuringus.    Senised töö on küll välja toonud rinnaga toitmise soodsad mõjud lapse tervisele, imetamise aja pikkuse mõju kohta lapse hilisemale kognitiivsele arengule on teada aga hoopis vähem. Seepärast uuriti antud töös rinnaga toitmise aja ja lapse kognitiivse võimekuse vahelisi seoseid nii kolmandal kui ka seitsmendal eluaastal. Niisamuti vaadeldi, kuivõrd mõjutab imetava ema kalatarbimine lapse tunnetuslikku arengut.    Mida pikemalt oli ema beebit rinnaga toitnud, seda parema tulemuse sai kolmeaastane laps sõnavara testis ning seda kõrgemaks osutus testi järgi mõõdetud intelligentsus seitsmendal eluaastal. Autorid näitasid, et emapiima saanud laste IQ tase oli seitsmendal eluaastal verbaalse skaala järgi 0.35 punkti kuu kohta kõrgem ja mitteverbaalses skaalas 0.29 punkti kuu kohta kõrgem..  Imetamise ajal enam kui kaks portsjonit kala nädalas söönud emade lastel väljendusid kirjeldatud seosed kognitiivse arengu osas tugevamalt.   Tulemused näitavad põhjuslikku seost beebi rinnaga toitmise ning lapse verbaalse ja mitteverbaalse IQ taseme vahel koolimineku eas. Rinnaga toitmist tuleks jätkata vähemasti lapse aastaseks saamiseni. Põhiprobleemiks pole siin mitte see, et naised ei hakkaks beebile emapiima andma, vaid hoopis tõsiasi, et imetamisega ei jätkata piisavalt pikalt. Ameerikas alustab imetamist 70 % emaks saanud naistest, lapse kuuendal elukuul toidavad beebisid rinnaga aga vaid 35 %.   Loe lisa: Breastfeeding duration appears associated with intelligence later in life (Science Daily)    
