Istuv töö kaotab trenni hea mõju
Toimetas Merle Must.Kas istumine on uus suitsetamine? Nagu ei suuda üks treeningtund teha tasa suitsetaja kopsudele tehtud kahju, ei kaitse see ka istuva eluviisi halva mõju eest.Nimelt selgitasid Ida-Ontario lastehaigla juures tegutseva tervislikku elu ja ülekaalulisust uurivad teadlased välja, et kui pikk istumine suurendab niigi riski südamehaiguse, diabeedi, vähi ja depressiooni tekkeks, siis ei aita soovitatud üks treeningtund päevas kompenseerida kaheksat istutud tundi.Ida-Ontario haigla juures tegutsevasse uuringugruppi kuuluv Travis Saunders märkis, et kui kuni senini peeti 60 minutilist või pikemat treeningut piisavaks, siis nüüd arvavad teadlased, et selliseid juhtnööre anda ei saa. Samuti suurendab istuv eluviis haiguste riski isegi siis, kui inimene treenib piisavalt.Ühe uuringu kohaselt võivad regulaarselt sportivad inimsed isegi lõppkokkuvõttes veeta rohkem aega istudes kui teised, kuna suurem füüsiline aktiivsus julgustab neid rohkem puhkama. Selgus, et nii aktiivsed kui mitte-aktiivsed inimesed veetsid keskmiselt 64 tundi nädalas istudes, 28 tundi seistes ja 11 tundi kõndides. Aktiivsus ei olenenud sellest, kas nad treenisid 150 minutit nädalas, mida peetakse füüsilise aktiivsuse piirmääraks, või mitte, selgitas selle teadustöö autor, Penningtoni biomeditsiini uurimiskeskuse professor Marc Hamilton.Istumine pole teadlaste sõnul inimestele kasulik seepärast, et inimkeha pole loodud olema asendis, mis pärsib verevoolu kätes ja jalgades ning moonutab selgroo asendit. Enne ühiskonna industrialiseerumist veetsid inimesed palju enam aega kükitades, mis on meie selgroo ja seedetrakti jaoks loomulikum asend. Näiteks Hiinas on see asend endiselt levinum.South Carolina ülikooli rahvatervise ja epidemioloogia professor Steven Blair selgitas, et istudes ei ole suured jala- ja seljalihased pinges. See passiivsus põhjustab organismi ainevahetuse aeglustumist ning kolesterooli- ja veresuhkrutase ning triglütseriidide hulk tõuseb.Istumisel on ka pikaajalisi tagajärgi. Penningtoni biomeditsiini uurimiskeskus tegi 12-aastase uuringu, milles osales 17 000 kanadalast vanuses 18–90 aastat. Teadlased avastasid, et hoolimata east, kehakaalust ning treenitustasemest surid istuva eluviisiga inimesed varem. Arstide sõnul on aga murele lihtne lahendus: tuleb töölaua tagant püsti tõusta, end sirutada ja ringi kõndida. Sagedased treenijad peaksid eraldi tähelepanu pöörama sellele, et nad pärast jooksuringi või trenni lihtsalt diivanile ei maanduks, vaid liiguksid ka päeva jooksul ning vähendaksid koormust järk-järgult, mitte hetkega.Loe veel:Is Sitting The New Smoking? A Workday Of Inactivity Could Offset Any Benefits Of Exercise 
