Adenoviirused võivad kanduda ahvidelt inimesele
Toimetas Katrin Sak Adenoviirustega nakatunud inimestel avalduvad tavaliselt külmetushaigustele ja gripile sarnased nähud, nakatumine võib mõnel juhul lõppeda isegi surmaga. San Francisco teadlased näitasid, et adenoviiruste uued tüübid võib kanduda nii primaadilt primaadile kui ka ahvidelt inimesele.    Uuringu autorid olid oma eelnevates töödes teinud kindlaks Ameerika väike ahvidel perekonnast Callicebusadenoviiruse tüübi, millega nakatumise tagajärjel enamik ahve surid. Samaaegselt haigestus ka ahvidega töötav uurija ja tema perekonnasõber, mõlemal leiti verest viiruse antikehi.    Uues uuringus, mille tulemused avaldati ajakirjas PLOS One, puutusid kolm küünisahvi kokku sama viirusega. Kõigil isenditel tekkis külmetusesarnane hingamisteede haigus ja ilmnes antikeha vastus infektsioonile, samas olid ahvid võimelised viiruse kaheteistkümne päeva jooksul kehast eemaldama.    Tulemused näitavad, et viirus on võimeline nakatama ja põhjustama haigusnähte primaatide seas. Uuring tõstatab aga küsimusi tundmata viiruste võime kohta levida loomadelt inimestele. Teadlastel puudub ülevaade kõigist maailmas eksisteerivatest viirustest ja nende võimest põhjustada haiguspuhanguid inimeste hulgas.   Hiljuti  tehti kindlaks uus adenoviirus, mida nimetati ahvi adenoviirus C-ks. Viiruse tagajärjel haigestus neli paaviani üheksast, kaks looma surid. Mitmed uurimisrühma liikmed kurtsid ülemiste hingamisteede nähtude üle ning nende verest leiti viiruse antikehi. Seega olid uurijad uue viirusega nakatunud ning viirus oli kandunud üle paavianitelt inimesele. Seda seisukohta kinnitasid ka eksperimendid, mis näitasid, et ahvi adenoviirus C laboratoorsed tüved nakatasid efektiivselt nii inimese kui ka paaviani rakke.    Siiani ei ole adenoviirusi ahvide ja inimeste vahelise ristlevikuga üldiselt seostatud. Uute teadmiste valguses tuleks aga säilitada valvsus loomade viiruste edasikandumise võimaluste osas inimestele, seda lisaks gripi- ja koronaviirustele ka adenoviiruste suhtes.    RNA geenidega viiruste, sh gripiviiruste geneetilise materjali paljunemisel võib esineda palju vigu ning tulemusena võivad tekkida uued muteerunud vormid, mis omavad ka erinevat patogeenset loomust. DNA-d geneetilise materjalina kasutavad viirused, sh adenoviirused omavad mõnevõrra väiksemat tõenäosust liikide vahelisel levikul, kuna nende paljunemisel tekib vähem muutusi. Samas võivad erinevate viirustüvede geenide segunemised viia uute viiruste tekkeni, mis on kõrgema patogeensusega ning nakatavad erinevaid imetajaid. Viimane tõdemus kehtib nii DNA kui ka RNA viiruste kohta.    Loe lisa: Adenoviruses may pose risk for monkey-to-human leap (Science Daily) 
