Mikroobid võivad mõjutada peremeesorganismide evolutsiooni
Toimetas Katrin Sak Tuhanded mikroobid, mida endaga kaasas kanname, on osa meist endist, moodustades nn. mikrobioomi. Igale loomaliigile on omane mõnevõrra erilaadne mikrobioom, mis avaldab oma peremeesorganismile mõju, alates selle aju arengust, seedimisest, kaitsesüsteemide kujunemisest kuni kehalõhnade avaldumiseni.    Vastupidiselt praegusele teaduslikule arusaamale võib mikrobioom mängida rolli ka peremeesorganismi evolutsioonis. Ajakirjas Science avaldatud uuringus näidati, et mikroobid võivad panustada uute liikide tekkesse, vähendades erinevate liikide emaste ja isaste isendite vaheliste hübriidide elujõulisust.  Uus uuring pakub tõendust vastuolulisele evolutsiooniteooriale, mis näitab, et loodusliku valiku objektiks ei ole mitte üksnes individuaalne organism, nagu Darwin seda väitis, vaid organism koos temaga liitunud mikrobioomiga.    Uuring näitab, et rakutuuma genoomi ja mikrobioomi tuleks käsitleda seega liigitekke ühtses raamistikus.    Uuringus vaadeldi kolme liiki juveelherilasi. Herilaste mikrobioom koosneb mikroorganismide 96-st erinevast rühmast. Kaks uuringus käsitletud liiki (Nasonia giraulti ja N. longicornis) lahknesid vaid umbes 400 000 aastat tagasi, olles seega geneetiliselt lähedaselt seotud. See lähedus peegeldus ka nende suhteliselt sarnastes mikrobioomides. Kolmas liik (N. vitripennis) lahknes juba miljon aastat tagasi ning seega avaldusid uuringus ka suuremad erinevused nii genoomis kui mikrobioomis.   Kahe lähedaselt seotud liigi hübriidsete järeltulijate suremus oli suhteliselt madal, vaid umbes 8 %; samas oli see näitaja evolutsiooniliselt kaugemal paiknevate liikide vahel üle 90 %.  Elujõuliste hübriidide mikrobioomid olid seejuures väga sarnased oma vanemate mikrobioomidele.    Loe lisa: Microbes can influence evolution of their hosts(Science Daily) 
