Inimeste annetustrendid said selgemaks
 Toimetas Merle Must.  Inimesed kardavad annetamisel just bürokraatiat ning hoiduvad kunsti ja keskkonda toetamast. Rahvusvahelise Filantroopiainstituudi teadlased uurisid 22 suuri annetusi tegeva inimese harjumusi, motiive ja nägemust heategevusest. Keskmiselt annetasid nad aastas 2,1 miljonit dollarit (1,6 miljonit eurot) ning nende toetatavad fondid said umbes 79 miljonit dollarit (u 60 miljonit eurot). Pooled neist andsid heategevuseks ka kuni 25 protsenti oma sissetulekust.    Peamised annetuspõhjused polnud sugugi üllatavad: inimesed andsid raha hariduse, laste ja noorte, kogukonna ümberkujundamise ning keskkonna heaks, samuti ka informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamiseks.   Teadlased suutsid välja selgitada neli peamist trendi:   1. Ükski annetajatest ei toetanud kunstivaldkonda. Selle asemel annetasid nad sotsiaalsetele, sageli välisriikides paiknevatele projektidele. Ühe heategija sõnul tahab ta toetada vähemarenenud piirkondade vaesemaid inimesi, mitte kunsti või keskkonnavaldkonda, ükskõik kui palju talle endale ka muusikateoseid ja balletti ise ei armastaks. Kunsti või looduse toetamine on tema sõnul ka kohalike annetajate hulgas niigi populaarne.    2. Ennetamine ja isiklik seotus on bürokraatiast üle. Annetajad väljendasid oma hirmu selle ees, et kui fondidel pole piisavat tõuget summade kokkulepitud ajal ärakulutamiseks, siis võivad need muutuda väga bürokraatlikuks. Ühe annetaja väitel usub ta, et filantroopia on efektiivsem, kui sellega on seotud kindla n-ö elava toetaja soovid ja strateegia. Pikaajalised heategevusfondid võivad tema meelest sageli, kuid mitte alati, muutuda jäigaks ja bürokraatlikuks.   3. Teisi toetatakse ise riske võttes. Annetajad andsid märkimisväärsel hulgal raha inimeste kiiresti teostuvate initsiatiivide toetamiseks, vastupidiselt pikaajalistele projektidele.   4. Heategijate vaheline partnerlus ja koostöö on hädavajalikud. Üks annetajatest sõnastas selle järgmiselt: „Partnerlus: Mida sügavamale me (kodanikuühiskond, filantroobid, MTÜd, aktivistid) suudame põhjuse otsimisel tungida, seda enam saame olukorda muuta. Ühiskonnas on enam vaja seotust ja mitte ainult isiklikul, vaid ka moraalsel, seaduslikul ja rahalisel tasemel. Peaksime organisatsioone volitama tegema heategevuseks võimalikult palju, aitama juhtidel oma missiooni ja eesmärkide saavutamiseks vajalikku strateegiat ja tegevusi paika panna.“    Mary Glanville Filantroopiainstituudist märkis, et kuigi annetamise puhul on fookus ikkagi sellel, et raha läheks abivajajatele, siis näitab nende uuring ikkagi, et toetajate jaoks on oluline personaalne seotus. Sotsiaalsektorile oleks tema sõnul võimalik veel enam summasid koguda siis, kui MTÜd suudaksid annetajaid innustada ja koostööle õhutada.   Loe veel:  Four Giving Trends Among Wealthy Donors   After The Giving Pledge: Giving Behaviour of 22 Donors  
