Nooruses ekstravertsemaid inimesi saadab edaspidigi õnn
     Toimetas Merle Must.  Briti teadlaste uuring tõestab, et emotsionaalselt tasakaalukate ja ekstravertsete noorukite elu kujuneb ka edaspidi õnnelikumaks kui nende introvertsete või ebastabiilsete tunnetega eakaaslastel.   Inglismaal asuva Southamptoni ja Edinbourghi ülikoolide ning University College Londoni teadlased uurisid 4583 inimese terviseandmeid, mis on kogutud rahvusliku arengu- ja terviseküsitlusega. Kõik küsitletutest olid sündinud 1946. aastal.    Esmalt täitsid nad lühikese isikliku inventory 16-aastaselt ning kordasid seda kümne aasta pärast. Uuring keskendus selles etapis just ekstravertsusele ja neurootilisusele. Ekstravertsust oli teadlastel võimalik uurida küsimustega, mis käsitlesid sotsiaalsust, energiat ja aktiivsust, neurootilisust aga emotsionaalse stabiilsuse, tuju ja segatavuse kohta pärides.   Mitukümmend aastat hiljem, kui katsealused olid 60–64-aastased, vastas 2529 neist küsimustele, millega määrati nende vaimset tervist ja rahulolu eluga.   Teadlaste sõnul ilmnes selge muster: noorena ekstravertsed inimesed olid hilisemas elus rahulolevamad ja õnnelikumad. Neurootilisusel oli aga negatiivne mõju, kuna see muudab inimesed depressioonile ja ärevusele vastuvõtlikumaks ning võib viia vaimsete häireteni.   Uuringu juht Catharine Gale Southamptoni ülikoolist märkis, et inimeste õnnelikkuse allikate avastamine on eriti huvitav ka seetõttu, et õnnelikud inimesed elavad väidetavalt kauem. Kuna selles teadustöös oli neurootilisuse ja ekstravertsuse põhjal suuresti võimalik ennustada inimeste edasist rahulolu ja vaimset tervist, siis tõestas see järjekordselt, et nooruses kogeutud tunded mõjutavad järgnevat elu.   Uuring on avaldatud väljaandes Journal of Research in Personality.   Loe veel:  Outgoing People Lead Happier Lives 
