Kõrgenenud süsihappegaasi hulk muudab kuivad alad rohelisemaks
 Toimetaja Piret Ehrenpreis  Üha tõusev süsihappegaasi hulk atmosfääris on aidanud viimase 30 aasta jooksul tõsta roheliste taimede osakaalu maailma kuivemates piirkondades. Austraalia rahvusliku teadusagentuuri (CSIRO) teadlased nimetavad seda nähtust CO2 väetiseks.  CO2 väetise efekt ilmneb, kui fotosünteesi käigus saab taim kõrgendatud süsihappegaasisisalduse tõttu õhust rohkem süsinikku ja/või lehtedest aurub vähem vett kui tavaolukorras.  Täpsematel andmetel on ajavahemikus 1982-2010 vaatluse all olnud Austraalia, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida ja Aafrika kuivemates piirkondades tõusnud selle protsessi tulemusena rohelise taimkatte osakaal 11 protsenti.   CSIRO tealdase Randall Donohue sõnul on Austraalia kohalik taimestik väga hästi kohastunud, et kasutada kuivades piirkondades vett äärmiselt efektiivselt. Seepärast on taimestik CO2 väetisele äärmiselt tundlik. Kui kõrgenenud CO2 hulk langetab lehtede veekasutust, siis hakkavad kuivematel aladel taimed selle peale vohama, kasvatades üha uusi lehti. Need muutused on täheldatavad satelliidipiltidelt.  Õhu kõrgendatud süsihappegaasisisalduse mõju üle taimedele on pikalt spekuleeritud, kuid seni oli seda keeruline tõestada. Austraalia teadlased kasutasid oma väidete kinnitamiseks matemaatilist modelleerimist koos satelliidiandmetega. Mudel võimaldas jätta kõrvale mõju, mida avaldavad sademete hulk, õhutemperatuur, valguse hulk ning maakasutuse muutused.   Kui Donohue sõnul võiks selle protsessi üle üldjoontes rõõmustada, siis paraku on siin ka omad varjuküljed. Nimelt mõjutab see kaudselt vee kättesaadavust, süsinikutsüklit, tuleohurežiime ja ka bioloogilist mitmekesisust. Millisel määral täpselt, selle üle murravad teadlased praegu veel pead.   Vastav uurimus avaldati ajakirjas US Geophysical Research Letters.
