Kuidas Kuu tekkis?
 Toimetas Merle Must Teadlased on sajandeid püüdnud välja uurida, kuidas Kuu tekkis, kuid on lõplikust lahendusest endiselt väga kaugel, nagu selgitab Arizona State University teadlane Erik Asphaug.   Enne katastroofihüpoteesi väljatöötamist umbes nelja sajandi eest, olid käibel kolm varianti. Üks neist, kaksikplaneedi teooria väitis, et Kuu on tekkinud samast tiirlevast osakeste pilvest, millest Maagi. Kuid see mudel ei suutnud selgitada, miks on Kuu palju suurema tihedusega kui meie planeet ning sellel pole rauatuuma.   Teise, lõhenemise teooria kohaselt tiirles sulav Maa nii kiiresti, et see lagunes osadeks ja hiiglaslik magmatükk lendas kosmosesse. Paraku ei sobi Maa tiirlemistrajektoor ja Kuu orbiit omavahel kokku.   Kolmas, haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi püüdis Maa gravitatsioon päikesesüsteemis ringi uitava kuu kinni. See tundus täiesti usutav, kuni Apollo astronaudid tõid koju tagasi pöördudes kaasa kuukive, mille mineraalid olid Maa omadega üsnagi sarnased.   1970nda katastroofihüpotees lahendas kõik need probleemid: gaasilised ja kivised protoplaneedid koos kettaga kasvasid noore kuu ümber ruumiga võideldes miljoneid aastaid. Kokkupõrked olid seega vältimatud.    Kui Maa muutus suuremaks, siis haaras see endasse mitmeid Merkuuri või Maa suurusi objekte. Viimane suur kokkupõrge oli niivõrd tugev, et jättis orbiidile märgi maha. Mudeli kohaselt sulandus kuu kokku peamiselt kildudeks purunenud kivisest Maa-laadsest protoplaneedist. Kuna selle raudtuum sulandus Maa tuuma, on Kuu üleni kivist.   Kuigi tundub, et Kuu tekkimine on selge, siis on seegi teooria ometi kahtluse alla seatud. Näiteks on kuukivide analüüs näidanud, et Kuu ja Maa vahevöö kivimid on peaaegu identsed: kaaslane peab olema pea täies ulatuses tekkinud Maa, mitte teise, sellega kokkupõrganud planeedi fragmentidest.   Üheks lahenduseks oleks tagasi pöörduda Maa purunemise teooria juurde, kuid seekord lisades mudelisse ka mõjufaktori, mis paneks planeedi oluliselt kiiremini tiirlema ja suurendaks ka pinget. Sel juhul oleks Maa justkui plahvatanud ning kosmosesse paiskunud tükid moodustaksid Kuu, mil on just õige keemiline koostis.    Ka on võimalik, et Kuu tekkis siis, kui suur ja kiire objekt lõi Maa vahevööst suured tükid kosmosesse, sööstes seejärel ise edasi. Võib-olla moodustus Kuu aga hoopis sellest teisest kehast, mida seejärel kattis tihe kiht Maast pärit materjalist, mis oli kosmoses olnud sajandeid.   Suurte mõjude mudeli proovikiviks on ka see, et selgitada, miks on Kuu tagumine külg palju kivisem ja tihedama koorikuga kaetud kui see osa, mida me näeme. Asphaugi sõnul võis Kuul olla lühikest aega kaaslane, mis hiljem sulandus selle pinda.    Teadlane märkis, et uurijatel on Kuu tekkimise kohta palju ideid ning järgmise viie aasta jooksul pakuvad need nii mõnegi üllatuse. Praegu jääb Kuu aga suures osas saladuslikuks.   Loe veel: The Moon´s Mystery: Scientists Debate How it Formed  
