Nitraadid joogivees võivad seostuda sünnidefektidega
Toimetas Katrin Sak Vastavalt Texases ja Iowas läbiviidud suuremahulisele uuringule on raseduse ajal nitraate sisaldavat joogivett tarbinud emade järeltulijatel suurem risk lülisambalõhestuse, suulaelõhe ja veel teiste sünnidefektide tekkeks. Tegemist on esimese uuringuga, mis võrdleb laste sünnidefekte emade rasedusaegselt tarbitud joogivee nitraadisisaldusega.    Antud töö, mille tulemused avaldati ajakirjas Environmental Health Prespectives, hindas rasedate naiste poolt tarbitava vee hulka ja kvaliteeti. Neuraaltoru defektiga, moondunud jäsemete ja suulaelõhega sündinud beebide emad olid lapseootusajal tarbinud joogiveega oluliselt suurema tõenäosusega üle 5 mg nitraate päevas kui tervete järeltulijate emad.  Lülisambalõhestusega laste emad tarbisid joogiveega näiteks kaks korda suurema tõenäosusega vähemalt 5 mg nitraate päevas. Ajavahemikus kuu enne viljastumist kuni kolmanda raseduskuu lõpuni neelasid moondunud jäsemete, suulaelõhe ja nn jänesemokaga sündinud laste emad joogiveega alla enam kui 5,42 mg nitraate 1,8; 1,9 ja 1,8 korda tõenäolisemalt kui tervete laste emad.    Uuringus vaadeldi 3300 ema andmeid, kelle lapsed tulid ilmale neuraaltoru- või suulaelõhedefektiga, moondunud jäsemetega või omasid kaasasündinud südamehaigusi. Kontrollrühm hõlmas 1121 terve lapse emasid.  Naisi küsitleti raseduse ajal tarbitud vee koguste ja allikate osas (ehk kas tegu oli kohaliku kaevuvee, filtreeritud või mittefiltreeritud kraanivee või pudeliveega) ning seejärel hinnati päevaseid nitraadi tarbimisi.    Loe lisa: Nitrates in mom`s drinking water linked to birth defects in kids 
