Hiline magamaminek rikub laste vaimseid võimeid
     Toimetas Merle Must. Hiline magamaminek ja ebaregulaarne magamisrežiim võivad nüristada väikeste laste mõistust.   Briti teadlased tegid rohkem kui 11 000 lapse peal uuringu, milles nad keskendusid nende uneharjumustele ja vaimsele võimekusele.  Nad kogusid lastelt andmeid kolmeselt, viieselt ja seitsmeselt, et saada teada, kuidas neil õppimine edeneb ning kas see võib olla seotud nende magamisharjumustega.  Kõige enam kõikus uneaeg kolmeaastasena, kui üks viiest lapsest läks iga päev magama erineval ajal. Seitsmeselt oli enam kui pooltel lastest välja kujunenud kindel magamaminekuaeg, mis jäi enamasti kella 19:30 ja 20:30 vahele.  Selgus, et need lapsed, kel polnud kindlat uneaega või kes läksid magama hiljem kui kell 21, said lugemis-, ruumitaju- ja matemaatikatestides madalamaid tulemusi. Veel oli näha, et mõju oli ilmsem pigem tüdrukute, mitte poiste puhul. Magamisharjumuste mõju oli ka tagasiulatuv.    Teadlaste sõnul võib unevaegus häirida loomulikke keharütme ja muuta ajule uue informatsiooni vastuvõtmise raskemaks.  Uuringut juhtinud Londoni ülikooli kolledži teadlane Amanda Sacker väitis, et kõikuvad magamaminekuajad on seotud kaootiliste peresuhetega, kuna tuli välja, et hiliste ja kõikuvate uneaegadega lapsed olid pärit puudustkannatavatest peredest. Nii võib mõjutada pigem see, mitte unerütmi puudumine, Sackeri sõnul laste kognitiivset arengut. Ta kinnitas aga, et teadlased võtsid seda faktorit oma teadustöös arvesse, kuid pärast kontrollimist jäi seos kehvema vaimse soorituse ja kõikuva uneaaja vahel alles.  Siiski ei tõestanud näiteks aga miski seda, et ajutööd võiks parandada laste varem kui kell 19:30 voodisse minek.  Pediaatria ja laste tervise kuningliku kolledži teadlane Robert Scott-Jupp selgitas, et kuigi alguses võib tunduda, et uuring viitab sellele, et väiksem unehulk muudab lapsed vähem intelligentsemaks, on tegelikkus keerulisem. Aju arenguks on olulised nii sotsiaalsed kui bioloogilised faktorid, arvavad teadlased, kuid need on omavahel keeruliselt seotud. Nii saab nende meelest uuringust aga kindlasti järeldada, et rutiin on laste jaoks oluline. Parim on kujundada välja kindel rütm juba varases eas, kuid selleks pole kindlasti kunagi hilja.   Uuringu tulemused on avaldatud väljaandes Journal of Epidemiology and Community Health.   Loe veel:    Late nights ‘sap children’s brain power’    
