Vostoki järv võib elust kihada
 Miljoneid aastaid välismaailmast eraldatud Antarktikas asuvast Vostoki järvest kogutud proovides leidunud pärilikkusmaterjali analüüs näitab, et paksu jääkihi alla maetud järv võib olla koduks tuhandetele bakteriliikidele, millest osa on kohastunud eluks hulkraksete organismide seedekulglas, vihjates ka kõrgemate organismide olemasolule.   Vostoki järve eraldab atmosfäärist ligikaudu 3,7 kilomeetri paksune jääkiht, muutes selle üheks eluvaenulikumaks paigaks maailmas. Potentsiaalselt selles varjupaiga leidnud organismid peaksid hakkama saama päikesevalguseta ja suutma taluda nii ekstreemset rõhku, madalat temperatuuri kui ka tõenäoliselt ülikõrget hapniku kontsentratsiooni. Seeläbi oletati, et see on 15 miljoni aasta vältel muutunud ainsaks steriilseks veekoguks maailmas. Järve evolutsiooni uurimist hõlbustas 15 aastat tagasi lõppenud puurimistööde käigus kogutud üks maailma pikimatest jääpuursüdamikest.   Kuigi toonase projekti peamiseks eesmärgiks oli järve geoloogia parem mõistmine, lootsid bioloogid, et puursüdamik võimaldab valgust heita ka selle võimalikule elustikule. Järve pealmise kihi vesi jäätub aeglaselt seda katva liustiku külge. Seeläbi pidas Scott Rogersi töörühm võimalikuks, et sellesse on talletunud ka DNA ja RNA molekule. Ajakirjas PLOS ONE ilmunud töös teatab ta 3507 geenijärjestuse eraldamisest, millest seni teada olnud organismidele kuulub 1623.   Valdav enamik eraldatud pärilikkusmaterjalist kuulub bakteritele. Vaid 6% annab tunnistust hulkraksete olemasolust. Nende hulka kuulusid näiteks seened, vähilaadsed ja molluskid. Samas ei ela osa leitud bakteriliikidest harilikult väljaspool kalade seedekulglat, misläbi võib järve ökosüsteem olla tunduvalt mitmekesisem, kui seni arvatud. Viimaks oli osa pärilikkusainest omane ka arhetele – primitiivsetele üherakulistele eluvormidele.   Osa leitud bakteriliikidest on psührofiilid, kellele on elutegevuseks soodsad just ülimadalad temperatuurid. Ent samas leidus proovides ka termofiilide pärilikkusmaterjali, kes kasvavad jõudsalt allveegeisrite lähistel. Viimane vihjab, et moodustisi leidub ka Vostoki järve põhjas, mis varustaksid selles elavaid organisme energia ja toitainetega.   Samas rõhutavad autorid, et leidude paikapidavust on vaja kindlasti sõltumatute puurimistega kinnitada. Kuna jääpuursüdamikke koguti geoloogilise aspekti uurimiseks, ei steriliseeritud toona selleks kasutatud aparatuuri, misläbi võivad osa leitud bakteristest olla välismaailmast pärinev saaste.   Üle-eelmisel aastal järve veeni jõudnud Vene töörühma esmased leiud näivad siiski viitavat, et elu on selles tõepoolest kanda kinnitanud. Samas on ka nende leiud ebapiisava steriliseerimise tõttu kriitikatule sattunud. Möödunud aasta oktoobris leiti, et kogutud proovid on saastunud puurimiseks kasutatud vedelikus elanud bakterite ja inimeste kätelt pärinevate mikroorganismidega. Täpsemaks analüüsiks kulub veel umbes aasta.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
