Treening muudab rasvarakkude epigeneetikat
Toimetas Katrin Sak Juba vähene füüsiline aktiivsus muudab DNA avaldumismustrit. Rootsis Lundi ülikoolis läbi viidud uuring kirjeldas esmakordselt, mis toimub meie rasvarakkudega epigeneetilisel tasandil siis, kui otsustame ette võtta füüsilise treeningu.    Töö toob välja füüsiliste harjutuste positiivseid toimeid, tulenevalt rasva ladustamist mõjutavate geenide epigeneetilise mustri muutustest. On hästi teada, et keharakud sisaldavad DNA-d, mis omakorda sisaldab geene. Oma geenid pärime me vanematelt ja muuta me neid ei saa. Geenidel on aga metüülrühmad, mis mõjutavad geenide avaldumist ehk seda, kas geenid on aktiivsed või mitte. Selliseid metüülrühmi saab mõjutada erinevatel viisidel, läbi treeningu, toitumise ja elustiili ning seda protsessi tuntakse DNA metülatsioonina. Tegemist on epigeneetikaga.    Antud töö eesmärgiks oli kindlaks teha, mis juhtub 23 kerges ülekaalus oleva terve umbes 35 aasta vanuse ja eelnevalt treenimata mehe rasvarakkude metüülrühmadega kuue kuu jooksul siis, kui nad alustavad regulaarse spinningu või aeroobika treeninguga. Meestele määrati kolm treeningut nädalas, tegelikult osalesid nad aga igal nädalal keskmiselt 1,8-s trennis.  Rakendades tehnoloogiat, mis analüüsib 480 000 erinevat genoomi positsiooni, leiti epigeneetilisi muutusi 7000-s geenis. Täpsemalt uuriti teist tüüpi diabeedi ja tüsenemisega seotud geenide metülatsiooni ning näidati, et füüsilisele aktiivsusele järgnevad muutused DNA metülatsioonis võiksid olla üheks mehhanismiks, mis läbi geenid mõjutavad haigusriske. Uuringu tulemusena kaardistasid teadlased rasvarakkude DNA metüloomi.    Saadud tulemusi kinnitasid ka katseklaasiuuringud, mille käigus näidati, et kindlate geenide deaktiveerimine ja seeläbi nende ekspressiooni alandamine tõi kaasa muutusi rasvarakkude rasva hoiustamises.    Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas PLoS Genetics.  
