Kakaduud suudavad algelisi lukke avada
     Toimetas Merle Must. Linnud on intelligentsemad, kui varem arvatud: Indoneesias elav papagoiliik suudab lahendada keerulist mehaanikaprobleemi, mis seisneb viie luku järjestikuses lahtitegemises.   Oxfordi ja Viini ülikooli ning Max Plancki instituudi teadlased tegid katse kümne treenimata taninbari kakaduuga (Cacatua goffini), kes pidid pähkli kätte saamiseks lahti muukima viis erinevat lukustavat seadet. Toit oli läbipaistva ukse taga, iga lukk avas vaid tee järgmiseni.  Pähkli kättesaamiseks pidid linnud esmalt eemaldama varda, kruvi ja poldi, siis pöörama ratast 90 kraadi ning viimaks lükkama riivi kõrvale. Üks kakaduu nimega Pipin lahendas ülesande abita vähem kui kahe tunniga. Viis lindu tegid seda kas abiga või pärast seda, kui nad olid näinud teisi lukke avamas.    Teadlased olid huvitatud, kuidas linnud lahenduseni jõudsid ning mil viisil said nad aru, et on lõpuks terve ülesande valmis saanud. Nad avastasid, et kakaduud töötasid sihipäraselt ja järk-järgult kõigi lukkude kallal, kuigi said pähkli alles pärast viienda avamist. See näitab nende sõnul, et linnud rakendasid justkui kognitiivse hammasratta võtet: kord, kui nad olid avastanud, kuidas avada üht lukku, polnud neil samalaadsega enam raskusi. Sellele aitas kaasa ka see, et kakaduud nägid pidevalt enda ees autasu, pähklit.   Kui linnud olid pähkli kätte saanud, siis uurisid teadlased, kas nad suudavad seeriat korrata või avada samu lukke ükshaaval. Viini ülikooli teaduri Alice Auerspergi selgitusel pidid kakaduud tegema muudetud ülesandeid, kus lukud olid teises järjekorras või mõni neist oli vahele jäetud või ei töötanud. Selgus, et linnud reageerisid muudatustele hästi ja lahendasid ülesande uuest situatsioonist lähtuvalt.   Oxfordi ülikooli zooloogiaprofessor Axel Kacelnik väitis, et uuring ei tõesta, et linnud mõistaksid lukke samamoodi nagu täiskasvanud inimene. Siiski saab järeldada, et linnud on tundlikud selle suhtes, kuidas objektid omavahel toimivad. Samuti suudavad nad teha tööd kauge eesmärgi nimel ilma, et neid samm-sammult premeeritaks.   Samuti Oxfordi ülikoolis töötav teadur Auguste von Bayern selgitas, et lindude oskus lukke teistsuguses situatsioonis avada näitab nende praktilist mälu ja võimet oma käitumist muuta. Teadlaste meelest aitab sellele kaasa ka lindude uudishimu, järjekindlus ja kompimisvõime: kakaduud saavad ümbritseva kohta infot oma noka, keele ja jalgadega.   Uuringu tulemused on avaldatud väljaandes PLOS ONE.    Vaata ka:   Video ülesannet lahendavast kakaduust  Cockatoos ‘Pick’ Puzzle Box Locks: Cockatoos Show Technical Intelligence On a Five-Lock Problem 
