Inimeste mikrobioom on üllatavalt stabiilne
 Inimene on koduks triljonitele bakteritele, hinnanguliselt leidub neid iga keharaku kohta rohkem kui kümme. Mikroobe leidub ka kõikjal ümbritsevas keskkonnas. Ent sellele vaatamata näib uue uurimuse kohaselt inimese mikrobioom elu vältel suhteliselt muutumatuna püsivat ja kord selle koloniseerinud tüved ei loovuta oma territooriumi kergelt.   Viimastel aastatel on mikrobioomi üha rohkem tunnustatud, kui tähtsat inimese tervist ja immuunsüsteemi mõjutavat tegurit. Nii on radikaalseid muutusi mikrobioomis seostatud näiteks ülekaalulise ja autoimmuunsushaigustega.  Samuti loodetakse, et selle liigilise koosseisu analüüsi saab kasutada diagnostikavahendina, mis personaliseeritud meditsiinile uue võimsa tööriista annaks. Ent seatud ülesanne ei ole kergete killast. Seedekulglas toimetulevaid bakteriliike on sadu ja neil saab omakorda olla mitmeid erinevaid tüvesid, mis DNA analüüsi veelgi raskendab.   Alati pole võimalik kindlaks teha, kas nähtud variatsioon vihjab veale geneetilise koodi lugemises või on tõepoolest tegu veidi erineva bakteritüvega. Ajakirjas Science ilmunud töös demonstreerib Jeffrey Gordoni töörühm ühte võimalikku lahendust. Lähenemisviis hõlmab teatud DNA-lõikude märgistamist ja neist kordades rohkemate koopiate tegemist, kui seda seni tehtud on. Koopiate nukleotiidijärjestuste kõrvutamine kasvatab tõenäosust õige lõpptulemuse saamiseks. Gordon kontrollis meetodi toimimist kahe erineva grupiga.   Mõni aasta tagasi jälgis ta tosina katsealuse mikrobioomi muutust kolme kuu vältel, mis andis mikrobioomi stabiilsusest esimese aimduse. Perioodi lõpus nähtud liigiline koosseis oli pea identne 90 päeva varem võetud proovis nähtavaga. Uues, 37 vabatahtlikuga tehtud pikendatud eksperimendis jõuab ta sarnastele tulemustele. Viie aasta järel asustas nende seedekulglat keskeltläbi 60% samadest bakteritüvedest, mis perioodi alguses. Tasub märkida, et aasta pärast katse algust oli näitaja vaid 10% kõrgem.   Samuti leiavad teadlased, et sugulaste mikrobioomid on harilikult sarnased ja pereliikmed kalduvad jagama mitmeid bakteritüvesid. Tõdemus rõhutab, et inimeste koloniseerimine algab juba vahetult pärast sündi. Mitmed tüved võivad inimest asustada kümneid aastaid, võimalik, et isegi terve elu vältel.     Kontrastselt pidid neli eksperimendis osalenut läbi tegema paarinädalase kõhnumiskuuri, mille vältel tarbisid nad madala kalorsusega vedelaid toiduaineid. Lisaks oma kaalust kümnendiku kaotamisele muutus oluliselt ka nende mikrofloora liigiline koosseis. Samuti näitas koondanalüüs, et ebastabiilsema mikrobioomiga katsealuste kaal kõikus suuremates piirides.   Seega pakub töös esitletud tehnika edasisteks vastavateks uuringuteks head alustala. Töörühm ise plaanib aga järgmise sammuna uurida, kuidas mikrobioom pidevalt muutuvale keskkonnale vaatamata niivõrd stabiilsena püsib.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
