Lahkunutele pandi lilli kaasa juba umbes 14 000 aasta eest
Toimetas Merle Must. Haifa ülikooli teadlased leidsid Iisraelist väljakaevamiste käigus neljast erinevast koopast lahkunutele kaasapandud lilled, mis olid sinna asetatud umbes 11700-13700 aastat tagasi.      Teadlased leidsid skeletide alt mitmeid jäänuseid salveitaimedest ja huulõieliste sugukonna esindajatest, näiteks müntidest. Väljakaevamiste juhi Dani Nadeli sõnul näitab see, et meie esivanematel Natufi kultuurist olid nüüdisajaga sarnased matusekombed. Samuti on sealt, Raqefet’ koopast leitud matused varaseimad, kus lahkunutele on kaasa pandud rohelisi ja õitsvaid taimi.    Natufi kultuuri inimesed elasid umbes 11 500 – 15 000 aastat tagasi. Nad olid esimesed, kes pöördusid paikse eluviisi juurde ning rajasid endale kivivundamendiga kodud. Samuti olid nad ühed esimestest, kes lõid endale surnuaiad: piiratud alad, kuhu nad matsid oma kogukonnaliikmeid mitme põlvkonna vältel. Surnuaiad asusid üldiselt koobaste esimestes kambrites või koobastest allpool asuvatel astangutel. Varasemates kultuurides maeti aga surnud juhuslikult.     Carmeli mägi, kust teadlased lahkunutele kaasapandud lilled leidsid, on üks Natufi kultuuri tähtsamatest ja rahvastikurikkamatest aladest. Sealseid matusepaiku on arheoloogid uurinud juba aastaid. Sel korral leidsid nad Raqefet’ koopast matusepaiga, kus oli 29 täiskasvanute, laste ja imikute skeleti. Enamikus haudades oli üks skelett, mõnes ka kaks.     Neljast hauast, milles olevad luud pärinesid 13 700 – 11 700 aasta tagant, avastasid teadlased taimede jäänuseid, mis olid asetatud õhukese mullakatte peale. Taimed olid sarnased tänapäeval kasvavate müntidega. Ühel juhul leiti õitsevaid salveioksi ühest liigist, mis kasvab praegugi sama koopa läheduses. Selle põhjal arvavad teadlased, et matused peeti kevadel, kui sai kasutada värvilisi ja aromaatseid lilli.    Teadlaste sõnul panid inimesed lilli kaasa nii täiskasvanutele kui ka lastele ja noorukitele. Nende meelest ei hoidnud matjad lilledega kokku: taimed katsid kogu haua põranda ja küljed. Uurijad avastasid surnuaialt ka peitliga raiutud jäljendi, mis viitab, et inimesed valmistasid hauda vastavalt oma vajadustele ette.   Tollased elanikud raiusid ka haudade lähedusse ringi- ja kausikujulisi jäljendeid.    Professor Nadeli sõnul näitavad surnuaedade rajamine ja matuserituaalid seda, et Natufi ühiskond oli arenenud ja keeruline, kuna inimesed elasid muutusterikkal ajal - nimelt suurenes tollal rahvastiku tihedus, samas jäi maad, toitu ja maavarasid vähemaks - samas aga suutsid inimesed kultuuri säilitada. Surnuaedade rajamine ja rituaalid, nagu matused, tugevdasid teadlast sõnul tollast kogukonda.    Uuringu tulemused on avaldatud väljaandes Proceedings of the National Academy of Sciences.    Vaata ka:        Earliest Evidence of Using Flower Beds for Burial Found in Raqefet Cave in Mt. Carmel      
