Sinine veri võimaldab kaheksajalgadele laia leviala
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Kaheksajalgade laia leviala saladus peitub nende sinises veres, mis suudab varustada organismi hapnikuga igas olukorras, olgu ümbritseva keskkonna temperatuur 1,8 °C alla nulli või 30 °C üle. Teadlased on tuvastanud, et võtmeteguriks on siinkohal nende verele sinise värvi andnud pigment hemotsüaniin, vahendab Physorg.com.   Kaheksajalgade kohastumuse niivõrd erinevate temperatuuridega keskkondades ellu jäämiseks võtsid vaatluse alla Saksamaa polaar- ja mereuuringute instituudi teadlased. Täpsemalt võrreldi hemotsüaniini sisaldust Antarktika, parasvöötme ja sooja kliimaga kohastunud kaheksajalgade veres. Selgus, et Antarktika vetes elutseva kaheksajala Pareledone charcoti hemotsüaniini vorm erineb nii geneetiliselt kui ka oma ülesande poolest soojemates vetes tegutsevate kaheksajalgade omast. Nimelt võimaldab see hapniku vabastamist ka külmakraadide korral.    Teadlaste sõnul pole kaheksajalgadel kombeks elu jooksul ringi rännata, kuna nad liiguvad peaasjalikult roomates. Seega pole neil võimalik keskkonnatingimuste ebasoodsaks muutumisel hõlpsalt parematele jahimaadele liikuda. Nii on neil suurem surve kohastumiseks.    Niisiis pumpavad kaheksajalad oma sinist verd suletud vereringesüsteemi. Selleks kasutavad nad üht võimsat südant ja kahte lisasüdant, mis asetsevad lõpuste vahetus läheduses.    Kaheksajalad saavad hakkama mistahes merekeskkonnas. Olgu selleks troopilised korallrahud,  parasvöötme kivised või liivased merepõhjad või arktiline ookean, kus temperatuur langeb ligi paar kraadi alla nulli. Nad saavad hakkama nii madalas vees kui ka väga sügavates, suisa hüdrotermilistes lõõrides. 
