Põllundusel oli mitu hälli
 Iraanis asuva Zagrose mäestiku jalamilt väljakaevamiste käigus avastatud külast leitud muistised viitavad, et kütid ning korilased hakkasid piirkonnas paikseks jääma ja põlluharimisega tegelema pea 12 tuhat aastat tagasi, toetades hüpoteesi, mille kohaselt oli iidsel põllundusel mitu hälli ja teravilju hakati kodustama ligikaudu samal ajal terve 'viljaka poolkuu' ulatuses.   Viljakas poolkuuks kutsutav regioon hõlmab Tigrise ja Eufrati jõe piirkonda, Vahemere idarannikut ja Niiluse jõe orgu. Viljakatel aladel kerkisid suur osa muistsetest tsivilisatsioonidest. On pea kindel, et piirkonnas hakati esimesena tegelema ka maaviljelusega. Vanimate seda tõestavate leidude vanus küündib ligikaudu 13 tuhande aastani. Eriti rikkalikult on muistiseid leitud tänapäeva Palestiina ja Iisraeli aladelt, mis on vihjanud, et põlluharimine sai alguse just seal. Samas võib tegu olla kallutatud järeldusega, mis hiljutiste leidude valguses ka tõsisema kahtluse alla sattunud on.   Ligikaudu sama vanad on Süüria põhjaosas, Kagu-Türgis ja Põhja-Iraagis ilmavalgele toodud leiud. Idapoolsemate alade nagu Iraani uurimist Lääne arheoloogide poolt on kuni viimase ajani takistanud poliitilised tegurid. Ent viis aastat tagasi avanes Simone Riehli ja Nicholas Conardi töörühmal koos oma Iraani kolleegidega teha ulatuslikke väljakaevamisi umbes 15 aastat tagasi Zagrose mäestiku jalamilt leitud Chogha Golani asumis. Leiud viitavad, et metsiku teravilja kodustamine algas piirkonnas 11 700 aastat tagasi, milleks kulus kuni kaks tuhat aastat.   Erinevalt teistest sama vanadest leiukohtadest on leitud muististe kronoloogiline järgnevus pidev, mis võimaldab nisu, odra ja läätse kodustamise protsessi täpselt järgida. Lisaks uhmritele, kausikestele ja käsikividele nägi taas päevavalgust rohkem kui 21 tuhat söestunud taimejäänust. Töörühma hinnangul tõestavad need, et viljaka poolkuu idaosas toimus üleminek rändavalt paiksele eluviisile paralleelselt ja sõltumatult regiooni teistest aladest.   Kokkuvõtlikult leiavad autorid, et protsess oli pärast jääaja lõppu pea vältimatu. Metsiku teravilja kasvatamine algas tõenäoliselt kõigis viies piirkonnas ligikaudu samal ajal, ent toimuvate arengute kiirus oli erinev. Samas on varasemalt leitud haruldasemate materjalide nagu vulkaanilise klaasi tükkide, merekarpide, ookri ja kloriidi põhjal oletatud, et erinevad asualad olid omavahel kontaktis.   Töörüha uurimus ilmus ajakirjasScience. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
