Esimene söömaaeg määrab arusisaliku edasise elukäigu
 Toimetaja Piret Ehrenpreis  Sisalikega tehtud eksperiment näitas, et esimene söömaaeg võib määrata kogu tema edasise elukäigu. See otsustab, kuhu sisalikud oma sünnipaigast edasi liiguvad, kuidas kasvavad ja kas üldse ellu jäävad. Kiire või aeglane söömaaeg mõjutab sisalike edukust ka kaks aastat hiljem järglaste saamisel, vahendab Physorg.com.  Teadlaste sõnul on kõnealune eksperiment ehe näide sellest, kuidas pealtnäha napid hetked mõjutavad tegelikult ulatuslikult nii üksiku isendi käekäiku kui terve populatsiooni evolutsioonilist edu.   Pierre ja Marie Curie ülikooli teadlased Manuel Massot ja Pedro Aragón nimetavad selliste väikeste tegurite esile kutsutud reaktsioone fenotüübiliseks resonantsiks. Nende sõnul on neil uloatuslikum mõju just varasema eluperioodi jooksul.   Teadlastel oli vaatluse all meilgi levinud arusisalik. Erinevalt paljudest teistest sisalikest ei mune selle liigi esindajad, vaid poegivad. Sünnimomendist alates on aga pojad omapäi ja vanemad nende eest ei hoolitse. Seega on esimese kõhutäie saamine neile eriliselt suur väljakutse.   Siinkohal seadsidki teadlased sisalikupojad erinevatesse lähteolukordadesse. Selleks püüti eelnevalt tiineid emaseid. Pooltele poegadele toodi esimeseks kõhutäieks vajalik ninaesine kätte. Teine osa pesakonnast pidi aga leidma söögipoolist loodusest. Seejärel lasti sisalikud loodusparki, kust nad kahe aasta pärast jälle kokku korjati, et näha, kuidas nad vahepeal hakkama on saanud.  Selgus, et esimesel söömaajal on märkimisväärne ja kaugele ulatuv mõju. Need sisalikud, kelle esimese kõhutäie eest hoolitsesid teadlased, olid raskemini tabatavad. Seepärast õnnestus teadlastel neid ka teistkordsel kogumisel vähem uuesti leida. Küll aga ilmnes, et sisalikud, kes pidid varases eluetapis kannatama kauem tühja kõhtu, sünnitasid kaks aastat hiljem suuremaid järglasi, kui teise grupi isendid.   Teadalsed rõhutavad, et see on ehe näide, kuidas pealtnäha pisike detail muudab märkimisväärselt isendi elukäiku. Need võivad mõjutada terveid populatsioone suunas, mida klassikaline looduslik valik ei suudaks ennustadagi.   Vastav uuring avaldati ajakirjas Current Biology.
