Kõne ja žestide seos pärineb kaladelt
 Priit Ennet Kui inimene räägib, siis tavaliselt ei liigu tal ainult suu, vaid liiguvad ka käed. Žestidega antakse oma sõnadele juurde rõhuasetusi, täpsustusi või kes teab veel mida. Isegi eestlaste ja koguni soomlaste seas on niinimetatud kätega rääkimist tähele pandud. Nüüd tuleb välja, et kõne ajal žestikuleerimine on sedavõrd ürgset päritolu nähtus, et selle evolutsioonilised juured ulatuvad lausa kaladeni välja.   Professor Andrew Bass Ameerika Ühendriikide Cornelli ülikoolist tegi eile Eksperimentaalbioloogia Ühingu koosolekul ettekande, milles väidab, et kõnelemise ja seda saatvate käeliigutuste seostumise algeid võib tõepoolest leida juba kalade ajust. Ehkki kalad ju ei kõnele ja käte asemel on neil uimed.   Aga kalad teevad hääli, mitte küll häälepaeltega, aga näiteks uimedega. Uimi liigutades tekivad vees helid, millega kalad võivad omavahel teatavat ka infot vahetada. Ja rinnauimed vastavad kaladel ju meie kätele.   Embrüonaalse arengu võrdlevatest uuringutest on ilmnenud, et need närvimehhanismid, mis imetajatel ja lindudel tegelevad häälitsemise ja esijäsemete või tiibade liigutamisega, pärinevad kõik kalade aju sellest närvimehhanismist, mis korraldab uimede liigutamist.   Suuga hääle tegemisel ja käte liigutamisel on siis aju evolutsioonis ühine päritolu. Bass ise leiab, et avastus võib aidata keele ja kõne kujunemist paremini mõista.   Vaata veel: In Fish Brains, A Clue To Why We Talk With Our Hands (PopSci) 
