Veres olevate DNA osakeste määramine võib aidata koronaararteri haigusi varasemalt avastada
Toimetas Katrin Sak Veres olevad DNA fragmendid võivad olla tulevikus abiks, et teha kiiresti kindlaks, millistel rinnakuvaluga patsientidel on koronaararterid tõenäolisemalt kitsenenud ning kes on seega tõsiste südameprobleemide poolt enam ohustatud.    Ajakirjas Arteriosclerosis, Thrombosis and Vascular Biology avaldatud uuringu kohaselt võivad arstid tulevikus langetada kiireid otsuseid rinnakuvaluga patsientide arterite olukorra kohta, võttes aluseks veres olevate DNA fragmentide taseme.    Uuring hõlmas 282 patsienti vanuses 34-83 eluaastat, kes kaebasid valu rinnakus ja kellel kahtlustati koronaararteri haigust. Patsientide veresoonestikku uuriti kompuutertomograafia teel ning vereproovidest otsiti geneetilise materjali fragmente. Krooniliste põletikuliste seisundite sh koronaararteri haiguse korral vabanevad verre väikesed DNA osakesed.   DNA fragmentide kõrgemad tasemed veres seostusid enamate kaltsiumi kogumitega koronaararteris. Sellised osakesed on haiguse potentsiaalseks markeriks ja võivad olla abiks oluliselt kitsenenud koronaararteritega patsientide kindlaks tegemisel ning haiguse ulatuse määramisel.    On võimalik, et DNA osakesed ise aitavad ateroskleroosi progressioonile kaasa. Põletikulises protsessis vabaneb vereringesse rohkem DNA-d ning moodustub rohkem lubjanaaste. Kahjustatud rakkudest vabanevad produktid võivad põhjustada üha suuremat kahju ja ulatuslikumaid põletikulisi vastuseid.    Loe lisa: DNA particles in the blood may help speed detection of coronary artery disease 
